Kadrina vallas Ohepalu külas on rahvas hädas metssigadega, kes on sel kevadel seal vaata et igaöised külalised. Kärsakandjad on tuhninud Õnnela külalistemaja ja Linnumäe loodustalu juures, samuti tundnud end vabalt koduõuedes.
Jultunud metssead ei jäta puutumata ühtegi muruplatsi
29. aprill 2015, 07:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külalistemaja ja loodustalu pidaja Ahto Neidek ütles, et sead on muutnud inimeste elu kogu külas talumatuks.
“Pole enam ühtegi muruplatsi, mida kärssninad ei oleks segi pööranud. Hädas on püsielanikud ja suvilate omanikud. Tundub, et sigu on nii palju, et nad ei mahu enam metsa ära,” kõneles Ahto Neidek.
Muruplatsid näevad välja, nagu oleks seal traktoriga kündmas käidud ja kätte on jõudnud õige aeg kartul maha panna.
Neideku hinnangul on Ohepalu külas metssigadega tõsisemaid probleeme olnud viimasel kolmel aastal, aga nii hullu olukorda pole kevaditi varem ette tulnud. Mingi mõjutus võib olla ehk sellel, et läheduses asub loomade söödaplats.
Eelmisel nädalal rääkis Ahto Neidek, et suvel suhtles ta kohaliku jahiühistuga, kuid lahendust pole tulnud. Enam ei oska ta kuhugi pöörduda. Mees heitis nalja, et vähemalt saab nüüd külalistemaja ja loodustalu ümbrust tutvustada kui turismiatraktsiooni.
Ohepalu küla jääb jahiühistu Uluk II küttimispiirkonda. Jahiühistu juht Ain Vihermets nentis, et metssigadega on probleeme, aga sellele lihtsat ja kiiret lahendust ei ole. Vihermetsa sõnul on söödaplatsi lähedusel kindlasti oma mõju. Tegelikult tuleks loomade toitmine lõpetada, paraku ei ole jahiühistul võimalik kellelgi oma maa peal söötmist keelustada. “Tegemist on ka suhtlemisprobleemidega kogukonnas endas ja sinna ei saa jahiühistu juht sekkuda,” ütles ta ja lisas, et metssigade arvukus ongi suur, sest asutakse metsatuka ääres. “Kellelgi pole aega jälgida sigade tegevust 365 päeva aastas.”
Ta rääkis, et metssead ei tee pahandust üksnes Ohepalu külas, vaid kogu Lahemaal ollakse hädas õuedes tuhnivate metssigadega. See on sundinud inimesi korrektiive tegema ja hakkama koduõuesid ümber kujundama.
Rakvere jahindusklubi juht Jaan Villak tõi välja üldise soovituse, et kui metssigade tegevus on ulatuslik ja hakkab elu häirima, peaks kõigepealt pöörduma kohaliku jahindusklubi juhi poole.
Villak selgitas, et metssigade kevadine aktiivne tegevus on tõenäoliselt seotud sellega, et emised, kes on karja juhid, tegelevad poegade kasvatamisega ning kesikud vallatlevad, oskamata ohtu tunda.
Villaku sõnul ei tea ta kogu Lääne-Virumaa kohta öelda, kuid Rakvere jahindusklubi alla kuulub umbes pool maakonna jahiühistutest ning nendel aladel kütiti metssigu eelmisel jahihooajal ligikaudu kahe kolmandiku võrra rohkem kui mullu. Lääne-Virumaal kütiti 2178 metssiga. Eestis kokku lasti viimasel jahihooajal 24 909 metssiga ehk aasta varasemaga võrreldes üle 4000 isendi rohkem.
Kuna mitmes maakonnas, sealhulgas Lääne-Virumaal, möödunud hooajal hundijahti pidada ei tohtinud, on metssigadel olnud ka suurem võimalus langeda loodusliku vaenlase ohvriks.
Simuna jahipiirkonna juht Raul Vahter rääkis, et muruplatse üles tuhnides otsivad kärsakandjad söödavat: näiteks vihmausse ja maipõrnikaid. “Neil on väga hea haistmine,” kõneles Vahter ja lisas, et siga ei söö ainult maapealseid, vaid ka maaaluseid taime osi, rohujuurteni välja – need tuleb ju kätte saada. Raul Vahteri sõnul on täiesti tavaline, et sead kevaditi õuedele kipuvad. Siiski tõdesid nii Raul Vahter kui Jaan Villak, et metssigade arvukus Eestis on liiga suur.