Kunstnikule annab jõudu töö, mida ta tööks ei nimetagi

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aivi Raja naudib inimeste emotsioone, kui nood tema tehtud joonistuse või maali kätte saavad. Nähtud rõõm annab ka noorele kunstnikule tegutsemiseks indu.
Aivi Raja naudib inimeste emotsioone, kui nood tema tehtud joonistuse või maali kätte saavad. Nähtud rõõm annab ka noorele kunstnikule tegutsemiseks indu. Foto: Marianne Loorents

Mõni aasta tagasi ei teadnud Kadrinas kasvanud Aivi Raja, mida õele jõuluks kinkida.  Veidi mõtelnud, otsustas ta õelapsed õlimaalile panna.  Et aega oli vähe,  kuivatas ta maali soojapuhuriga ja tegi paari nädala töö valmis mõne päevaga. Tol jõuluõhtul kogetud emotsioon toob talle tänaseni pisara silma.

Tegelikult ei ole Aivi peres tavaks, et kõik kõigile kingitusi teevad. Aga tol aastal tundis ta, et tahab õde millegagi üllatada. Et jõuludeni oli kolm–neli päeva, kuid tavaliselt kulub õlimaali tegemiseks ligi kaks nädalat, kuivatas noor naine seda soojapuhuriga. “Väga külm talv oli, aga mul olid aknad pärani lahti, elu nagu saunas,” jutustab Aivi.

Kui tähtpäev kätte oli jõudnud ning õde paki avas, andis tema reaktsioon Aivile aimu, et see ongi see, mida ta edaspidi tegema hakkab – kohe, kui õde maali nägi, hakkas ta nutma, seepeale liitus temaga ka Aivi ning koos valati heldimuspisaraid pea veerand tundi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles