Kultuur: Don Josést Olivareseni ehk Kui homme ei ole enam päev

Pille-Riin Purje
, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Quevedo ehk Armastus ja tuhk”.
“Quevedo ehk Armastus ja tuhk”. Foto: Teater Vanemuine

Alljärgnev ei ole rolliportree, vaid vaatleja esimene pintslitõmme. Üllar Saaremäe näitlejaloomust tundes oleks sõge portreteerida ta rolle esietenduse põhjal.


Otsus, et näitleja Saaremäele kuulub osa Margus Kasterpalu lavastuses “Quevedo ehk Armastus ja tuhk”, naelutati teatrilaotusesse nähtamatute tähtedega kümme aastat enne Jaan Unduski näidendi ilmumist.
Aastal 1993 sündis Tartus lavastus “Carmen”.

Virgutav (võlla)huumor

Mérimée “Carmeni” ja Unduski “Quevedo” ühisosa on Hispaania kirglik koloriit. Mõlemat lavastust läbistab flirt saatuse ja surmaga. Margus Kasterpalu kavatses “Car­meni” rajada näitlejaduetile Hannes Kaljujärv – Üllar Saaremäe. Tookord ei saanud Kaljujärv osaleda, “Carmenis” kohtus Saaremäe hoopis Rain Simmuliga, see vastandlike lavanatuuride duell ei unune iial.

17 aastat hiljem kohtuvad Kaljujärv ja Saaremäe ometi. Kes näinud “Carmenit”, tabab “Quevedos” otseseid või kaudseid tsitaate, alates Jaan Söödi kohalolust Muusikuna ning ta loodud saatuslikest helidest.

Samuti on oluline maalikunsti jäädvustav motiiv: “Carmenis” maalis Jüri Marran kogu etenduse vältel surmamõistetud don José portreed, “Quevedos” puhkevad publikule õukonnakunstnik Velásquezi maalid, nende seas krahvhertsog Olivarese portreed. Kõige olulisem “Carmeni” tsitaat sünnib Hannes Kaljujärve poeet Quevedo ja Jüri Lumiste kunstnik Velásquezi stseenis.

Üllar Saaremäe rolligaleriis pole don José ja Olivares mingil moel hingesugulased. Üks ohverdab lõõmavas armukires oma au ja elugi, teine deklareerib valitsejana jäägitut pühendumist Hispaaniale.

Ent eks kõla Jaan Unduski vaimukas tekstis truudusvanne “Iga minut, iga tund. Näen sust und. Hispaania” satiirilise parafraasina Tammsaare “Tõe ja õiguse” IV osast!

Kuningriigi peaminister Olivares on mastaapseim professionaalne poliitik Saaremäe senises rollide reas. Ootuspäraselt kaasneb vaimu (Que­vedo) ja võimu (Olivares), antud juhul ka poeesia ja poliitika vastasseisuga võimu naeruvääristamine sõltumatu vaimu poolt.
Riigimehe rolli karikeerimine on vältimatu ja värvikas, jõulisem (võlla)huumor mõjub näidendi või pigem lavastuse kohatises raskuse vaimus virgutavalt.

Mitmeplaaniliseks muutub Olivarese tegelaskuju seetõttu, et Saaremäe ei mängi üksnes sarživõtmes, laseb aimata ka ohtlikku vastast, kelle rünnakud lähtuvad prognoosimatutest motiividest.

Tarkuse ja juhmuse, enesega rahulolu ja pidetuma hirmu kaalukausid kõiguvad ses lavaelus põnevalt. Mõnusa irooniaga võimendab näitleja krahvhertsogi ülespuhutust ka triviaalsetes magamistoatoimingutes: otsekui sõltuks Hispaania käekäik viisist, kuidas peaminister endal sukad jalast koorib. Vahedas partnerluses Liina Olmaru Inéziga näeb nii frivoolseid finesse kui intellektuaalset vastasseisu, milles riigimees kipub pead kaotama.

Vabastavaks kulminatsiooniks kujuneb näidendi teravmeelne finaal, mis needib Quevedo ja Olivarese igaveseks ajalukku.

Viimaks välgatab Kaljujärve ja Saaremäe partnerluses temperamentide tuleproov: kaks Hispaaniale pühendunud meest, rivaalid ja liitlased, sooritavad lennukaid tantsusamme, lähtudes kumbki oma hinge nõtkusest või kohmakusest.

Poliitik ja igavik

“Carmeni” vari läbistab mänguruumi. Ent toonane leitmotiiv “Mañana será otro día!” (“Homme on jälle päev!”) lõpmatuses ei kehti. Homse asemel igavik.

Igaviku üle võiks juurelda iga professionaalne poliitik. “Quevedo” esietendusel viibis saalis meie riigi peaminister Andrus Ansip, keda Üllar Saaremäe viimaks kätles kui ametivend Olivares, lõhkudes piiri sajandite vahel sama elegantselt kui Undusk oma tekstiga.

Publik tunnustas näitleja mitmeplaanilist žesti tugevneva aplausiga.

• Jaan Undusk “Quevedo ehk Armastus ja tuhk”. Lavastaja Margus Kasterpalu. Kunstnik Kristiina Põllu. Peaosades: Francisco de Quevedo, poeet ja poliitik – Hannes Kaljujärv; krahvhertsog Gaspar de Guzmán Olivares, kuningriigi peaminister – Üllar Saaremäe; krahvinna Inéz de Zúñiga, tema naine – Liina Olmaru. Vanemuise esietendus 11. septembril Sadamateatris.
• “Carmen”. Margus Kasterpalu lavaversioon Prosper Mérimée põhjal. Osades: Don José – Üllar Saaremäe, Härra – Rain Simmul, Muusik – Jaan Sööt, Maalikunstnik – Jüri Marran. Esietendus Tartus teatrifestivalil Dionysia 14. mail 1993 (Andres Lepiku projekt).

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles