Kallis laps! Olen juba seitse kevadet EMA, lapsevanem. Vanem, kuid mitte targem. Üsna ruttu õpetasid mulle rohkem kui eelnevad aastad. Pühendumist, rahu, rõõmu, lähedust, päeva püüdmist. Õnnelikkust. Kooskasvamist. Sellel kevadel, kuu enne emadepäeva, tulin lasteaeda. Vestlesime Sinu kaaslastega elust ja olemisest. Need olid erakordselt ausad peegeldused. Usute, et kui lasteaed läbi ja suvigi otsas, olete naksti suured.
Tellijale
Nädala kaja: kiri pojale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mulle meeldivad sellised võimed, kindlameelsus. Selles on väge. Olen alati uskunud, poeg, et elurõõm, jõud elada ja uudishimu on tähtsad. Olla rändur, teel, olla huvitatud – soovin, et julged ja tahad niimoodi elada ja kogeda.