Kauni loodusega ümbritsetud Linnumäe loodustalu ja Õnnela külalistemaja pakuvad puhkust puutumata ümbruses, kus rahulikku ööund võib segada vali linnulaul.
Puhkusele annavad särtsu matkad ja elektrita popsitare
9. mai 2015, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvatavasti ta siin ei elaks, kui loodus nii palju ei pakuks, ütleb turismiettevõtte perenaine, 28 aastat Ohepalus elanud Õnnela Neidek, kes 2003. aastal sai abikaasa Ahto Neidekult jõulukingiks umbes 200 aastat vana elektrita popsitare, mis pani mõni aeg hiljem aluse nende turismitalule.
Perekonna sõbrad, kes Linnumäed külastasid, küsisid õige pea, miks pererahvas omanäolise popsitarega äri ei tee.
Varem põllumajandusega tegelenud ja siis töötuks jäänud Õnnela Neidekust saigi peale mõningast asja üle järelemõtlemist abikaasa toel turismitalu pidaja.
Mõned aastad hiljem lisandus popsitarele vanast hobusetallist külalistemajaks renoveeritud majutusasutus avara saaliga, kus saab suure seltskonnaga keha kinnitada või seminare pidada.
Külalistemaja teisele korrusele mahub kuude tuppa maksimaalselt 16 inimest ja see on öömaja pakkunud ka näitleja Elmo Nüganenile ning teistelegi, kes möödunud suvel filmi “1944” võtete ajal Õnnelas peatusid.
Ühel hetkel sai nii-öelda kolmandaks lüliks Tapa linnas tegutsev Vaksali trahter, kust tulevad turismitallu maitsvad söögid, sest professionaalse köögi puudumise tõttu külalistemajas ise süüa ei tehta. “Kõhu saab täis kaheksa minuti autosõidu kaugusel Tapa linnas,” ütleb peremees Ahto Neidek alati oma külastajatele, kui neil pole toitlustamist tellitud.
Kanuumatk viib metsikule Valgejõele
Loodustalu pakutav kanuumatk Valgejõel on kõige ideaalsem ja seiklusterohkem just nüüd või siis septembri- ja oktoobrikuus. Kuiva kevade tõttu on Valgejões praegu vett vähe, päris ära ei kuiva see aga kunagi.
Peremees Ahto Neidek nimetab Valgejõge haruldaseks, sest seal pole ühtegi kärestikku, ja Põhja-Eesti üheks metsikumaks jõeks.
“Kui Tapalt kanuumatkaga alustada, siis kahepäevase matka jooksul ei näe jõe ääres mitte ühtegi maja. Tsivilisatsiooni ei ole, pure nature,” ütleb ta ja lisab, et inimesele mujalt Euroopast tundub selline nn Siber uskumatu.
Edasi loe SIIT.