Ühel sumedal augustiööl, kui Kanni oli Mahus oma suvekodu rannas, küsis ta tähistaeva all telefonitsi Marilt: kas tuled minuga pingviine vaatama? Järgmisel päeval sai ta sõnumi: jah, tulen!
Silmast silma pingviinidega jääväljade vahel
9. mai 2015, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Mari Viik pärast jah-sõna ütlemist kaartidelt uurima asub, kuhu Kanni Vahvik-Heinsoo teda õieti kutsub, siis esimese hooga tundub talle, et laevade surnuaiale. Sest Lõuna-Ameerika lõunaosas oleva Cape Horni ehk Hoorni neeme ümbruse vetesse on aastasadade jooksul tugevate tuulte ja murdlainetuse koosmõju tagajärjel jäänud paljud meresõidukid. Aga just sealt tuleb Antarktikasse jõudmiseks ka nüüd läbi minna.
Nii alustavad eestlannad veebruaris koos 205 matkaselliga 17 riigist maailma kõige lõunapoolsema linna Ushuaia (Argentina) sadamast norralaste polaarlaeval oma merereisi, et 48 tunniga ületada 980 km Drake´i väin.
“Seda peetakse kõige tormisemaks mereks ja meil õnnestus saada ka päris korralikku tormi, 28 m/s. Aga sellega harjub ära,” kinnitab Mari.
Lähemalt loe SIIT.