Tülikad külalised tuleb kotti toppida ja metsa viia

Merly Raudla
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Noort pereema Taivi Pedorit tabas üllatus, et tülikate üürnike väljatõstmiseks jääb kümnest suurest prügikotist väheks. Kuni appi tulnud naabrinaine poes uute järel käis, kühveldas naine vihaseks aetud pesakonda kotti, vahepeal kirvega raevukalt pesa südamikuni teed rajades.

Kui perekond Soolep Kulinal unistuste koju kolis, ei osanud nad karta, et neli pesakonda kuklasi, kes hoovis ning maja ümbruses end mugavalt tundsid, ükskord ka tuppa hakkavad pressima. Selleks et valusasti hammustavatest pirakatest sipelgatest lahti saada, kooskõlastati kolimine keskkonnaametiga ning looduskaitsebioloog Heete Ausmeele näpunäidete järgi asutigi kuklasi kotti toppima, et nad metsa uude koju viia.

Kolimispäeval oli ilm jahedavõitu ja vihmane. Kui suure kivimaja hoovi sõitsime, jooksis meile vastu juba kaevetöödega algust teinud perenaine Taivi, ise üle kere kuklastega kaetud. Kuigi putukad ronisid talle nii saapa sisse kui krae vahele, ei lasknud vapper naine end sellest häirida. Sipelgate saapasse ja riiete alla ronimise takistamiseks keeras ta saapasääred mitme tiiru teibiga pükste külge kinni ja tõttas taas sipelgapesa juurde.

Iseenesest ei olnud kolimises midagi keerulist – lasti aga labidatel käia ja kühveldati pesakond kottidesse. Ehkki kõiki neid sadu tuhandeid putukaid ei olnud võimalik koos pesaga kätte saada, tuli siiski püüda võimalikult suur osa pesakonnast kokku korjata. Need, kes kolitavatest maha jäid, asusid endisesse kohta taas kodu rajama ning nemad tuli paari nädala pärast samuti kokku kühveldada ja juba uue kodupaigaga tutvunud pesakaaslastele järele viia.

Bioloog Heete Ausmeele sõnul ei tohi kindlasti mitme pesa sipelgaid kokku segada. See põhjustaks suure putukatevahelise sõja. Samuti ei ole lubatud pesi omatahtsi ümber asustada, vaid uue pesapaiga valimine tuleb maaomanikuga kooskõlastada.

Pärast seda, kui läbi traataia kasvanud pesakuhil ning maaalune käigusüsteem oli nummerdatud kottidesse kühveldatud, võis need uues paigas õiges järjekorras tühjaks kallata, nii et allapoole jääks ikkagi maa-alune ning üles maapealne osa. Pesaks sobiva koha oli keskkonnaameti looduskaitsebioloog juba välja vaadanud.

Labidaga rassides selgus, et väikesed vennikesed ei olnud sunniviisilise ümberasustamisega rahul ning näitasid seda välja valusate hammustustega. Kuna aga ilm oli jahe ja vihmane, olid kõigusoojased kuklased üsna uimased ning kolimine neid ülemäära sagima ei ehmatanud. Sooja ilmaga oleksid kuklased kindlasti veelgi vihasemat vastupanu osutanud.

Kahe pesakonna ümberkolimine võttis Kulinal peaaegu kogu päeva. Üks pesa oli rajatud kuuseheki varju vana kännu sisse. Maa sees kaugele ulatuvad läbi uuristatud kuusejuurikad olid sipelgaid paksult täis. Selleks et neid võimalikult palju kätte saada, tuli kirve, sae ja labidaga tublisti vaeva näha.

Eestis elab seitset liiki kuklasi, kes kõik on looduskaitse all.

Kui kuklased koduaias tülikaks muutuvad, tasub keskkonnaametiga ühendust võtta ning sealt saadavate näpunäidete järgi sipelgate ümberasustamine ette võtta. Parim aeg kolimiseks on aprill ja mai.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles