Pealinnast tullakse väikelinnadesse rahu ja vaikust otsima

Kui mullu peaaegu kõikjal maakonnas elanike arv vähenes, siis Tamsalu ja Tapa linnas on see statistikaameti andmetel veidi kasvanud, vastavalt 23 ja 13 elaniku võrra. Kuigi rahvastikuregistri andmetega need arvud täpselt kokku ei lähe, Tamsalus näitab register isegi pisikest ­langust, on siiski omajagu inimesi viimasel ajal just neisse paikadesse kolinud.

Tallinlanna Kati Mirka ostis hiljuti korteri Tapal, praegu on käsil remont ning lähiajal saab naisest Tapa elanik. Tapale asumise kõige olulisemate põhjustena märkis ta madalaid korterihindu ning head rongiühendust – pealinnas käib ta tööl edasi. Ta mainis sedagi, et kuigi on eluaeg olnud pealinlane, hakkas Tallinna rahvarohkus ning sealne elutempo väsitama ning nüüd, kui ta on juba küpsemas eas – laps suur ja oma elu peal –, tekkis igatsus vaiksema ja rahulikuma elukeskkonna järele.

Mirka rääkis, et hakkas korterit otsima juba varakevadel. “Kortereid isegi pakuti, kuid sellise leidmine, mille seisukord ja hind rahuldaks, võttis aega,” kõneles ta.

Kadi Lessing kolis perega Tapale jaanuaris. Naine rääkis, et enne seda elasid nad neli aastat Inglismaal, ning kui küpses plaan Eestisse tagasi tulla, hakkasid otsima ka sobivat kodukohta. “Mina olen pärit Tamsalu külje alt, mees Kadrinast, seetõttu siia kanti ka vaatasime,” ütles Kadi Lessing.

Kadi Lessingu sõnul on Tapa linn tore, väga kiiresti on kogukond tulijad vastu võtnud. Pere kolmeaastase lapse jaoks leidus kohe lasteaiakoht. “Positiivne on see, et valida oli mitme lasteaia vahel,” ütles naine.

Oluline oli ka asjaolu, et korterite hinnad Tapal olid taskukohased, nemad said elamise 3800 euro eest. “See hirm on ka asjatu, et Tapal ei ole töökohti, minul õnnestus küll väga kiiresti töö leida,” rääkis Kadi Lessing.

Tamsalu gümnaasiumi noored õpetajad Kerttu Urm ja Maarja Hunt, kellest on võrdlemisi hiljuti saanud Tamsalu elanikud, on valikuga väga rahul.

Eripedagoogina töötav, eelkõige lihtsustatud õppekaval olevaid lapsi õpetav Maarja Hunt kolis Tamsallu aasta tagasi mai alguses. Hunt rääkis, et on pärit Järva-Jaanist, kuid tema vanaema elab Tamsalus ja nii ei olnud see koht talle võõras. Viimased viis aastat on Maarja Hunt elanud Tallinnas – see aga polnud päris tema jaoks.

“Siin on kokkuhoidev kogukond, mind on väga hästi vastu võetud,” lausus Maarja Hunt. Noorele naisele meeldib ka töötada Tamsalu gümnaasiumis: nii seetõttu, et seal on toredad ja toetavad kolleegid, kui ka kooli suhtelise väiksuse pärast.

“Võrreldes suurte linnakoolidega on siin klassid väiksemad ja õhkkond rahulikum,” kõneles ta.

Maarja Hunt kiitis, et Tamsalus on väga head võimalused sportimiseks ning tasemel terviserajad.

Ka klassiõpetaja Kerttu Urmi jaoks, kes on Tamsalu elanik olnud veidi alla aasta, ei olnud see varem tundmatu koht, sest seal elavad perekonnatuttavad, kellega on pidevalt lävitud. Ka tema elukaaslane on pärit Tamsalust. Elukohavaliku tegemisel oli oluline, et ta leidis kiiresti töökoha Tamsalu gümnaasiumis.

“Tamsalu linn on kodune, mõnus ja ilus, siin on kõik vajalik olemas,” rääkis Urm. Noor naine märkis ka seda, et Tamsalu asub logistiliselt hea koha peal. Kuigi peamiselt sõidab Kerttu Urm autoga, kasutab ta Tallinnas ­käimiseks rongi ning neid liigub piisavalt.

Kerttu Urmi ja Maarja Hundi hinnangul on kinnisvarahinnad Tamsalus üsna madalad.

Maarja Hunt ütles, et renoveeritud korteri ostmiseks tuli võtta laenu. Aga oleks leidnud ka sellise, mille oleks saanud oma rahaga soetada.

Kerttu Urm rääkis, et tema ja ta noormees üürisid korteri ning üür on soodne. “Eks kommunaalmaksed ehk võiksid pisut madalamad olla,” ütles ta.