Nädala kaja: Kellele ulatada terekäsi?

Toomas Herm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Herm
Toomas Herm Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Lõppeval nädalal pakkusid enim kõneainet põgenikud ja suur militaarõppus Siil. Neil on üks ühine nimetaja – sõda.

Õppuse üks eesmärke on võimalikku vastast heidutada. Põgenikud aga tekivad siis, kui verevalamist ei ole suudetud ära hoida.

Põgenike teema puudutab meidki, sest Vao varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses on ligi 80 inimest. Eile käis seal IRLi esimeheks kandideeriv sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, kes võitleb tuliselt Euroopa Komisjoni pealesuruvate pagulaskvootide vastu.

Ja kui jälgida telekast pagulaste tegevust Rootsis või Prantsusmaal, võib temaga nõustuda. Nendes riikides on näidatud toitjale hambaid, ja mitte naeratades, vaid hammustades. Valusalt.

Maailmas ei jää kriisikoldeid vähemaks. Pigem vastupidi - neid tuleb juurde. Mõistlikum on tegelda pagulastega süstemaatiliselt, kui et see tegevus kontrolli alt välja lasta. Sestap ei pääse Eestigi pagulaskvoodist.

Esialgu nimetatakse arvu 326. See on Lätiga võrreldes kukepea. Sealne kriisikeskuse esindaja Edmunds Āķītis ütles eile, et Läti peab olema valmis Ukraina põgenike saabumiseks ja ühte omavalitsusse võib neid tulla kuni 10 000.

NATO liitlastele ulatame küll terekäe. Lõppeval nädalal pandi punkt suurõppusele Siil. Kolmapäevasel lõpurivistusel Tapa lennuväljal oli 4000 vormikandjat. Rivi pikkus ulatus pooleteise kilomeetrini. Võimalikku vastast need kaks arvu vaevalt heidutavad, küll aga ehk see, mida 4000 meest-naist võivad targalt ja oskuslikult koos korda saata.

Nädal algas Tamsalu gümnaasiumis leinameeleolus. Kolmapäeval sängitati maamulda eelmisel reedel Assamallas liiklusõnnetuses hukkunud 10aastane Alik. Kohalik omavalitsus lubas traagilist juhtumit põhjalikult analüüsida. Varem pole maanteeamet aktsepteerinud valla taotlust piirata Assamalla bussijaama läheduses kiirust 50 kilomeetrile tunnis. Piirati 70 kilomeetrile tunnis.

Nõukogude ajal oli suurim lubatud sõidukiirus asulates 60 kilomeetrit tunnis. Miks nüüd on 50? Seepärast, et katsed ja arvutused on näidanud, et jalakäijal on sõidukiga kokku põrgates tunduvalt rohkem võimalusi ellu jääda, kui selle kiirus on 50 kilomeetrit tunnis. Suurema kiiruse juures väheneb elulootus oluliselt. Ehk see teadmine aitab edaspidi otsuste tegemisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles