Kolme aasta pärast tuleb gümnaasiumilõpetajal sooritada ainult kolm riigieksamit. Sellega kaob nii mõnegi aine puhul võimalus teada, kuidas töötatakse teiste koolidega võrreldes.
Maaja Valter: Mida näitavad riigieksamite tulemused tegelikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba aastaid tekitab pedagoogidele, õpilastele ja lastevanematele vahetult enne õppeaasta algust stressi ajalehtedes ilmuv koolide pingerida riigieksamite tulemuste põhjal. Osa rõõmustavad, osa häbenevad, kuid räägivad sellest peaaegu kõik, paljud seejuures nimetatud tabelist aru saamata.
Kui koolis oleks üks riigi keskmine lõpetaja ja ta sooritaks eesti ja inglise keele ning ajaloo eksami, siis tema keskmine punktisumma oleks 65,9, kui aga eesti keele, bioloogia ja matemaatika, oleks summa 60,9. Võib ette kujutada, kuidas sõltub valikutest koht pingereas.
Eksamitulemusi analüüsides ei tohi unustada, et ainuke kohustuslik eksam on eesti keel. Õpilane valib ülejäänud tõenäoliselt ainetest, mis tal on tugevamad või mille tulemust on vaja kõrgkooli astumiseks.
Teistega võrreldes
Mida võiks aga riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse (REKK) kodulehel olevast infost välja lugeda? Kuidas paistab Lääne-Virumaa teiste maakondade taustal? Siinkohal on tegemist keskmistega, mis saadud, arvestades kõiki eksamitegijaid, sealhulgas varemlõpetanuid ja eksterne.
Eesti keele kirjand, mis on kohustuslik, on maakonna eestikeelsetes koolides nõrgemini sooritatud eksameid. Käesoleval aastal oli tulemus 92% riigi keskmisest, kaks viimast aastat koguni 8% alla riigi keskmise. Seevastu Tapa vene ja Rakvere vene gümnaasiumis on eesti keele eksami tulemused olnud üle riigi keskmise. Käesoleval aastal 135%.
Nagu riigis tervikuna, on ka Lääne-Virumaal üldiselt valitud enam inglise keele eksamit (sel aastal küll kõige rohkem geograafiat). Kui üle riigi on inglise keele eksamile sooritajate arvu poolest järgnenud ühiskonnaõpetus, siis meil on teisel kohal üldjuhul geograafia.
Viimased viis aastat on eksamitulemus olnud üle riigi keskmise: 102-103%. Geograafia eksami tulemust mõjutavad oluliselt õpetaja Siiri Seljama õpilaste tulemused: 2009. aastal oli tema õpilasi 31% ja 2010. aastal 24% kõigist geograafia eksami tegijatest.
Ühiskonnaõpetuse eksami sooritas tänavu 49% gümnasistidest - eksami tulemus on viimastel aastatel langenud, olles 2009. ja 2010. aastal alla riigi keskmise.
Käesoleval õppeaastal valiti matemaatika eksam meie maakonna 14 gümnaasiumist kümnes (eelmisel aastal üheteistkümnes). Üle kahe aasta saavutati jälle riigi keskmisest kõrgem tulemus (105%). Eksami sooritas käesoleval aastal 36% koolilõpetajaid, mullu 34% - seega ei ole hea tulemus saadud eksami sooritajate vähenemise tõttu.
Käesoleval, 2010. aastal olid üle riigi keskmise lisaks eesti keelele teise keelena, matemaatikale ja geograafiale veel ajaloo, bioloogia, füüsika ja saksa keele eksami tulemused. Ajaloo tulemus on kahel viimasel aastal olnud 107% ja 108% üle riigi keskmise. Eksami valinute arv aga on pidevalt langenud.
Vene keele (võõrkeelena) ja saksa keele eksami tegijaid on maakonnas alla 20. REKKi statistika näitab, et käesoleval aastal oli saksa keele punktisumma 6% üle riigi keskmise ja vene keele punktisumma 3% alla selle. Eelnev ei iseloomusta hästi gümnaasiumilõpetajate tulemusi, küll aga loob pildi Lääne-Virumaa kohta.
Tulemustest koolide lõikes
REKKi kodulehel hakkavad kõigepealt lisaks üldkeskmistele silma kõigi gümnaasiumiõpilaste (päevaste ja õhtuste) keskmised tulemused. Koolide tulemusi saab võrrelda selle keskmisega. Üldiselt aga armastatakse kasutada üldkeskmist, mis tehakse teatavaks hulk aega enne pikemat analüüsi.
Eesti keeles sai parima tulemuse Vinni-Pajusti gümnaasium, järgnesid Kunda ühisgümnaasium ja Rakvere gümnaasium. Lisaks oli üle riigi keskmise tulemus Kadrina keskkoolil. Nimetatud neli kooli on saanud eesti keeles riigi keskmisest kõrgema tulemuse juba kolm aastat järjest.
Inglise keeles saadi parim tulemus Rakvere gümnaasiumis, kusjuures eksami sooritas 90% lõpetajatest. Aastaid ongi inglise keele hea tulemusega silma paistnud Rakvere gümnaasiumi lõpetajad, neli viimast aastat järjest on saanud keskmisest kõrgema punktisumma veel ainult Kadrina ja Kunda kool.
Geograafia eksamit sooritavad nii XI kui ka XII klasside õpilased. Üle riigi keskmise tulemuse on palju aastaid järjest saanud Haljala, Rakvere, Vinni-Pajusti ja Väike-Maarja gümnaasium, viimasel aastal ka Rakvere reaalgümnasium ja Kadrina.
Kuigi ühiskonnaõpetuse eksami üldine maakonna keskmine jääb 2010. aastal alla riigi keskmisele, on maakonna päevagümnaasiumide tulemus kõrgem kui riigi kõigi gümnaasiumide keskmine. Seitsmel koolil oli punktisumma kõrgem kui riigis. Parimad tulemused olid Kadrina keskkoolil ja Rakvere reaalgümnaasiumil.
2010. aastal oli maakonna päevakoolide matemaatika eksami keskmine punktisumma riigi gümnaasiumide omast 5% kõrgem, 2009. ja 2008. aastal oli see kümmekond protsenti allpool keskmist. Käesoleval aastal saadi parimad tulemused Vinni-Pajustis, Rakvere gümnaasiumis ja Rakvere reaalgümnaasiumis. Üle riigi keskmise olid ka Haljala gümnaasiumi ja Kadrina keskkooli tulemus, kusjuures Haljalas valis matemaatika eksami kõige suurem osa õpilastest (67%).
Bioloogia eksami sooritas tänavu ligikaudu 33% lõpetajatest, ajalooeksami 15%, keemia 12%. Füüsika eksami valis vaid 25 õpilast, kusjuures rohkem kui viis õpilast ainult Rakvere gümnaasiumis ja Rakvere reaalgümnaasiumis.
Lõpetuseks
Ja ikkagi tahaks väita, et riigieksamite tulemuste lihtne võrdlemine ei ole arukas. Riigieksamipunktide keskmistes on selleks liiga palju subjektiivsust - mõnes koolis on mõne aine õpetaja isiksusel arvamatu mõju. Õpilased kas ei vali iialgi selle õpetaja aines eksamit või siis vastupidi, valivad peaaegu kõik, sest teavad, et see õpetaja aitab neil eksami sooritada võimalikult hästi.
Lisaks tehniline probleem - ühtekokku on pandud päevases ja õhtuses õppes õppivate gümnasistide tulemused. On ju arusaadav, et töö kõrvalt ja aastaid pärast põhikooli lõpetamist õppides ei saa selliseid tulemusi nagu päevagümnaasiumis. Käesoleval aastal olid tulemused eraldi.
Reeglina võrdleme gümnaasiumi keskmist tulemust riigi üldkeskmisega, mis on saadud kõigi eksaminandide tulemustest, kaasa arvatud lisaeksami omad. Nii saame ilusama pildi kui siis, kui võrdleksime kooli omasugustega.
Riigieksamite kaitseks tuleb öelda, et ilma nendeta oleks õpetajal ja koolil raske teada, kuidas nende töö tulemused suhestuvad teiste koolidega.
Kogemustega koolijuhid ja õpetajad teavad, mida on ühelt või teiselt õpilaste rühmalt oodata. Kui ootused (loe: eesmärgid) täituvad, siis on hästi, kui ei täitu, tuleb õpetamise-õppimise tööd teha teisiti - paremini.