RRG kuulutab pärast vestlusi, et nende kooli 1. klassis hakkab õppima kolm klassitäit lapsi, igas 28 õpilast. Hoolekogu otsustab aga, et klassis võib olla 25 last. Mida teha? RRG juhtkond paneb ette võtta loosi.
Rakvere reaalgümnaasiumi esimesse klassi pääses loosiga
19. mai 2015, 08:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reaalgümnaasiumi 1. klassidesse laekub üle saja avalduse, vestluste järel valitakse välja 84 väikest inimest. Nimekirjad on kooli kodulehel nädal aega. Hoolekogu ütleb, et 28 last klassis on liiga palju. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest lähtuvalt on klassi täituvuse piir 25 õpilast. Tekib olukord, kus üheksa poissi-tüdrukut on rohkem, kui hoolekogu neid kooli vastu võtta lubab.
Reaalgümnaasiumi direktor Martti Marksoo nentis, et otsused tehti kiirustades ja emotsionaalselt, õpilaste arv jäi hoolekoguga lõplikult kooskõlastamata. “See oli minu viga, kogu meie energia kulus sellele, et peaksime ära ütlema võimalikult vähestele peredele.”
Kool oli keerulises olukorras, tuli langetada otsus ja teha valik. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on määratletud, et esimesse klassi last vastu võttes on esmane valikukriteerium kooli lähedus, seejärel õdede-vendade õppimine samas koolis ja kolmandaks lapsevanema soov. Marksoo sõnul nad seda kõike arvestasid, lisaks peeti oluliseks kooli vilistlaste järeltulijaid.
“Need on sellised asjad, mida kõik koolid arvestavad. Kuna kõiki lapsi on äärmiselt keeruline pingeritta seada, siis otsustasime alles jäänud kohtadele tõmmata loosi, eeldades, et selline valik on kõigile ühtmoodi arusaadav.”
Arusaamatu on valik Annemarie Joonasele, kelle laps pidi 1. septembril alustama kooliteed RRG 1.b klassis. Neljapäeval sai ta kutse, milles kooli direktor palus tal esmaspäeva hommikul tulla loosimisele, mis otsustab, kas tema laps saab RRGsse või mitte.
“Lugesin teadet ja hakkasin nutma. Helistasin pojale ja ütlesin, et ta ei saanudki kooli sisse, kuigi arvasime, et sai. Nuttev laps küsis, kas ta siis ei olnudki nii tubli, nagu talle öelnud olime,” räägib ema. Reaalgümnaasiumi lähedal elav naine asus olukorda ja võimalusi uurima.
“Mõtlesin, et kui laps hakkab käima gümnaasiumi Tallinna tänava õppehoones, siis pean teda iga päev kooli vahet sõidutama, väike beebi kaasas. Olin nii šokis, et ei teadnud, kuhu helistada,” kõneleb Joonas. Tema peamised küsimused on: miks tehti loosimine ja miks ei tehtud seda kõigile lastele?
Direktor Marksoo selgitas: “Praegu on kurjad üheksa lapsevanemat. Kui teeme reeglid ümber, siis on vihased teised üheksa. Ma võin öelda, käsi südamel, et püüdsime teha valiku võimalikult objektiivselt. Panime eelmisel nädalal paika põhimõtted ja hakkasime siis valikuid tegema.”
Loosirattasse sattus ka Maigi Videri poja nimi, kes esialgu oli Joonase lapsega sama klassi nimekirjas. Tema ei suuda mõista, miks ei tehtud valikut tulemuste põhjal.
“Mind huvitavad testi tulemused. Kui minu laps oli teistest kehvem, siis on aus, et ta jäi pingereast välja. Kui kooli said automaatselt need, kellel käivad seal õed-vennad, siis milleks üldse test?” arutleb ema.
Küsimuse peale, miks otsustati loosi kasuks, tsiteeris linnavalitsuse hariduse peaspetsialist Vilja Messer direktor Marksood: “Kui on mingi parem variant, siis inimesed oleks võinud sellest teada anda.”
Mõlemad vanemad olid nii solvunud, et loosimisest nad osa ei võtnud.
“Direktor ütles mulle esialgu, et loosirattasse pannakse 20 lapse nimed, neist pooled pääsevad kooli, võimalus on 50:50. Reedel öeldi juba, et loterii toimub 13 lapse vahel ning vastu võetakse vaid kaks tüdrukut ja kaks poissi,” räägib Joonas.
Nii otsustasid vanemad, et nad ei kavatse loosimises osaleda, ja panid lapsed Rakvere gümnaasiumi nimekirja.
“Kas arvatakse, et ma lähen oma lapse peale Bingot mängima?” küsib Maigi Vider.
Vanemate hinnangul ei ole neil mingeid õigusi ega võimalusi. “Lastevanematel pole võimalik kuskilt abi saada, linn on kooli poolt ja ütlebki, et midagi pole teha. Oleme täiesti üksi. Ainuke võimalus on see, et meil on plaan kirjutada haridusministeeriumile avaldus, et kooli saadetaks sisekontroll,” räägib Vider.
Annemarie Joonas täiendab: “Meiega on nii häbematult käitutud. Ollakse ülbed ja üleolevad. Linnavalitsus ütleb veel, et me ei lasegi teid linna kooli, kuna elate Pagusool. Aga keegi ei selgita, miks mina pean leppima kooli puhul selle variandiga, mis on üle. Miks ma pean jooksma alles jäänud kohtade peale? Minul on ka õigus valida, kuhu kooli ma tahan oma lapse panna. See kõik on nii alandav.”