Uhtna mündileid tekitab probleeme

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mauri Kiudsoo koos otsingu- ja kodulooklubi Kamerad liikmetega plaani pidamas.
Mauri Kiudsoo koos otsingu- ja kodulooklubi Kamerad liikmetega plaani pidamas. Foto: Marianne Loorents

Enamik kuu aja eest Uhtnast leitud müntidest on Rooma keisririigis vermitud sestertsid, samas on Eesti suurima Rooma müntide leiu puhastamine ja konserveerimine osutunud keeruliseks.

Aprilli alguses leidsid otsijad ja arheoloogid Sõmeru vallast Uhtnast 51 Rooma münti, tegemist on seni suurima Rooma müntide leiuga Eestis.

Tallinna ülikooli ajaloo instituudi numismaatikakogu hoidja arheoloog Mauri Kiudsoo ütles, et enamik Uhtna leidu kuuluvatest Rooma keisririigi müntidest on oma nominaalväärtuselt sestertsid. “Kuigi enne konserveerimist on võimatu midagi kindlat öelda, tundub, et osa müntide näol võib tegemist olla ka provintsiaalrooma rahadega,” sõnas Kiudsoo ja lisas, et viimaste nominaalne kuuluvus on praegu veel lahtine.

Provintsiaalrooma raha tähendab münti, mis ei ole vermitud mitte Roomas asunud rahapajas, vaid mõnes keisririigi provintsis. Kiudsoo hinnangul võivad provintsiaalrooma rahad moodustada Uhtna aardest päris olulise osa.

Kiudsoo sõnul on osa Uhtnast leitud sestertse vermitud ka vasesulamist, ent käibisid pronksmüntidena. Ta selgitas, et Rooma keiser Augustus viis läbi mündireformi, mille kohaselt jagunes üks kuldmünt ehk aureus 25 hõbemündiks ehk denaariks ning sajaks pronksmündiks ehk sestertsiks. “Pool aureust ehk 50 sestertsi lubanuks neljaliikmelisel perekonnal Rooma linnas pool kuud ära elada,” selgitas Kiudsoo.

Uhtnast leitud müntide konserveerimine on aga osutunud keerukaks. Tallinna ülikooli ajaloo instituudi konservaator Aive Viljus sõnas, et enamik müntidest on tugevalt korrodeerunud ja halvasti säilinud. “Müntidel on kohati kuni neli korrosiooniproduktide kihti, mis käituvad puhastamisel erinevalt,” ütles ta.

Ka tuleb Uhtnast leitud münte hoida niiskena, kuna kuivades muutub neid kattev korrosiooniproduktide kiht kivikõvaks ja selle eemaldamine ilma mündimetalli kahjustamata on võimatu. “Esimesed analüüsid Tallinna tehnikaülikoolis on näidanud, et münte katvas kihis leidub üsna palju rauaühendeid, mis võivad ehk pärit olla aaret ümbritsenud soisest pinnasest ja millel võib olla oma osa selle üsnagi ebatüüpilise olukorra tekkimisel,” rääkis Viljus.

Mauri Kiudsoo nentis, et kuigi praeguseks on täpsemalt määratavad vaid üksikud mündid, tundub, et enamik Uhtnast leitud rahadest on vermitud 1. ja 2. sajandil. Näiteks on nüüdseks juba puhastatud müntide hulgas keiser Marcus Aureliuse ja keisrinna Lucilla ajast pärit verminguid. Marcus Aurelius valitses aastatel 161–180 pKr, Lucilla oli Marcus Aureliuse tütar ja viimase kaaskeisri Lucius Veruse abikaasa.

Kiudsoo sõnul on Uhtnast leitud müntide numismaatilist väärtust veel vara hinnata. “Mis puudutab aga kultuuriväärtust, siis on Uhtna leid eesti ajaloo seisukohalt hindamatu,” toonitas ta. “Tegemist on alles teise Eesti leiuga, mis sisaldas arvestataval hulgal Rooma pronksmünte,” lausus ta.

Kiudsoo selgitas, et kui Rooma keisririigi piiridest väljaspool kohtab arheoloogilises leiumaterjalis harilikult üksnes hõbemünte, siis Lääne-Balti kultuuriruumi muististes domineerivad selgelt pronksist sestertsid. Näiteks puuduvad kogu Läänemere idaranniku leiumaterjalis praktiliselt Rooma hõbemündid, mis on väga iseloomulikud Skandinaavia leidudele.

Kiudsoo sõnul dateeritakse Läänemere kaguranniku piirkonnas leitud Rooma pronksmüntide maapõue jäämise aega aastatega 200–250 pKr. “Sellist dateeringut võib kasutada ka Eesti puhul,” lausus ta. Kiudsoo lisas, et Uhtnast leiti lisaks Rooma müntidele ka mõned sõrmused, mis on iseloomulikud noorema Rooma rauaaja ehk aastate 200–450 pKr tarandkalmetele.

Kiudsoo sõnul ei käibinud Rooma mündid Euroopa põhjaosas rahana, vaid leitud pronksmüntide kogumid võisid olla omaaegsed metallitagavarad. Metalli võidi koguda pronksist esemete, näiteks ehete valmistamiseks.

“Kuigi veel sajandeid hiljem kohtab Skandinaavia maade viikingiaegsetes muististes üksikuid Rooma münte, mida on siis kasutatud kaalupommidena, osutab konkreetne kompleks tõenäoliselt siiski pea kaks tuhat aastat tagasi Uhtnas elanud sepa toormetalli tagavarale,” rääkis Kiudsoo.

Seni suurim Eestist leitud Rooma müntide aare tuli päevavalgele aastal 2012 Pärnumaal. Tõstamaa kihelkonnast Kastnast välja tulnud peitleid sisaldas 17 pronksist sestertsi, mis olid pärit keiser Marcus Aureliuse ja tema abikaasa Faustina noorema ajast. Suuruselt järgmine Rooma müntide leid tuli välja 1974. aastal Juminda poolsaarelt ning koosnes neljast Marcus Aureliuse valitsemisajal vermitud mündist.

Uhtna mündiaarde leidsid aprilli alguses otsingu- ja koduloo klubi Kamerad liikmed, kes otsisid Virumaal Rakvere lahingu toimumiskohta. Klubi liikmed ja arheoloogid leidsid Uhtnast 51 Rooma münti. Lisaks müntidele ja sõrmustele leiti sealt ka tõenäoliselt 12. sajandist pärit mõõgakatke.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles