Juhtkiri: haigusrahade ravi

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Elujõus keskealine naine jäi grippi. Haige ei saanud endale lubada kojujäämist, trotsis tõbe ja käis tööl edasi. Mõni aeg hiljem läks tervis täiesti käest, selgus, et tüsistusena oli saabunud kopsupõletik. Läks veel aega ja inimesel diagnoositi juba südamelihase põletik. Praeguseks on naine töövõimetuspensionär.

Ilmselt on igaüks tähele pannud, et pärast seda, kui esimeste haiguspäevade eest enam haigusraha ei maksta, hakkas üha rohkem inimesi tõbisena tööl tiksuma. Mõnel pool tähendab see viirusnakkuste hooajal seda, et kogu kollektiiv käib ringi punaste vesiste ninadega ja õiget töölooma pole kellestki. Paljud inimesed ei jää end koju ravima, sest kaotus sissetulekus on väga suur.

Haiguslehel olemine paneb väga kõva põntsu perekonna eelarvele. Kolm päeva ilma hüvitiseta haiguslehel olla tähendab pere sissetuleku langust 15%, iga järgmine haiguspäev võtab veel 2% sissetulekust. Lisanduvad kulud arstimitele. Nii võibki kuu lõpuks inimesel palgast järele jäänud olla pisku või peaaegu mitte midagi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles