Lapse sünnipäev lõppes närvivapustusega

Sünnipäevalapse ema Virve rääkis, et teel poodi möödusid poisid kooliõpetaja naabri aiast ja kuulsid üht meest karjuvat, et nad seisma jääksid. Tegemist oli Tamsalu gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Hannele Valdoki abikaasa Lehoga. Väidetavalt küsis mees, kas nemad käivadki aias vargil. Laste eitava vastuse peale olevat ta nad aia äärde kamandanud ja ülestunnistust nõudnud. Seda saamata olevat Leho poisse ähvardanud, et kui neid veel kord Tamsalus näeb, murrab jalaluud puruks, lööb pea lõhki ja litsub laiaks. Kavatsuse kinnituseks olevat mees löönud jalaga vastu aeda.

Sellise käitumise peale sattusid poisid paanikasse. Leho pildistas neid. Hirmunud sünnipäevalaps pakkus võimalikuks vargil käijaks üht poissi. “Ta lootis, et siis pääseb,” selgitas Virve poja käitumist. Mees nõudis, et poisid peavad näitama, kus nimetatu elab, ja sundis neid autosse istuma. Sõideti Sääsele. Virve selgitas, et nimetatud poiss elab nende majas. Mees olevat ka selle lapse peale karjunud.

“Kui minu laps lõpuks koju jõudis, ei suutnud ta isegi mitte rääkida,” jätkas Virve. Naise sõnul kutsus ta politsei.

Rakvere politseijaoskonna pressiesindaja Mari Riina Rist ütles, et juhtunu asjaolude selgitamiseks on alustatud väärteomenetlust karistusseadustiku para­grahvi alusel, mis käsitleb avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist.

Virve sõnul näinud intsidenti pealt Leho abikaasa õpetaja Hannele Valdok, kes valiti tänavu Tamsalu aasta emaks. Virve olevat läinud kooli õpetajalt aru pärima ja saanud vastuseks, et “me kätega neid lapsi ei puutunud”. Samuti väitnud õpetaja, et keegi halba ei tahtnud.

Leho ütles eile, et ei soovi juhtunust rääkida.

Tamsalu gümnaasiumi direktor Vardo Arusaar rääkis, et on nii lapsevanema kui õpetaja väidetega kursis. Pedagoog oli väitnud, et mingit laste hirmutamist ei olnud.

Koolijuht rõhutas, et soovib nii lapsevanemasse kui õpetajasse suhtuda lugupidavalt, kui võrdsetesse partneritesse. Õpetaja tegevust koolis hindas Arusaar väga heaks. Samuti on seni hästi hakkama saadud lapsevanemaga. Viimasega on kokku lepitud, et kohtutakse täna koolis.

Arusaare sõnul on tal väga raske anda hinnangut sündmustele, mida ta ei näinud. Küll aga lubas koolijuht aidata lahendada probleeme, mis tekivad kooli sees. “Mis puutub [olukorda – toim.] väljaspool kooli, siis usaldan täielikult Eesti politseid,” ütles Arusaar. Samas nõustus koolijuht, et laste autosse panemine ja kuhugi sõidutamine ei olnud päris õige tegu.

Kas tegemist oli ebaseadusliku vabaduse võtmisega? Vastas Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse vanem Joel Alla. “Kriminaalmenetlust, karistusseadustiku § 136 tunnustel, mis käsitleb vabaduse võtmist seadusliku aluseta, ei alustatud, kuna isiku teos puuduvad seaduses sätestatud kuriteokoosseisu tunnused,” selgitas Alla.

“Kriminaalmenetluse alustamine ei saa põhineda oletustel, vaid selgetel kuriteo tunnustel ja kriminaalmenetlust ei viida läbi selleks, et selgitada välja, kas antud teos on kuriteo tunnused või mitte. Kuriteo tunnused peavad ilmnema juba kuriteoteates ja kriminaalmenetluse alustamine saab toimuda üksnes siis, kui selleks on olemas ajend ja alus. Kriminaalmenetlust ei saa alustada, tuginedes arvamusele, et isiku tegevuses võivad olla kuriteo tunnused.”