Üks päev hullumaja patsiendina

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psühhiaatriahaigla pika habemega patsiendile on külla saabunud tütar ja tütrepoeg. Vanaisa oleks vaja lapselapsega pildile saada.
Psühhiaatriahaigla pika habemega patsiendile on külla saabunud tütar ja tütrepoeg. Vanaisa oleks vaja lapselapsega pildile saada. Foto: Marianne Loorents

Kui ma eelmisel reedel 1916. aastal asutatud Porkuni psühhiaatriahaiglasse jõudsin, olid “Polaarpoisi” võtted juba alanud.

Ehkki tegelikult tuleks alustada vist sellest, et veebiavarustes jäi silma kuulutus, kus hullumajja hulle otsiti. Täitsin ankeedi, saatsin meilitsi pildi ja jäin ootama.

Kaua ei tulnudki oodata, kui režissööri assistent Liina helistas ja teatas, et tuleb kohale ilmuda. Mõni hetk hiljem saabus veel meil, milles paluti tungivalt habet mitte maha ajada. No ei tule mõttessegi – ma olen selleks liiga laisk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles