Üle saja praeguse ja tulevase arvamusliidri arutles eile Türi kultuurimajas, milline võiks olla maaelu aastal 2025. Noored, kes loodavad selleks ajaks saada arstideks, arhitektideks ja ajakirjanikeks, ennustasid, et on kümne aastaga maailmale ringi peale teinud ja tagasi maal.
Mitmekümne noore hulgas ei leidunud eilsel ideeturul ühtegi, kes oleks kahetsenud, et ta ei ela mõnes suurlinnas, vaid maakonnakeskuses või maal. Nende sõnul on nad saavutanud elus seetõttu rohkemgi ja et maaelul on omad plussid.
Koeru keskkooli üheksanda klassi õpilane Hannes Linno tõi näite, et nemad soovivad hakata tootma ökonätsu. Et plaan on palju kiita saanud, on ka kohalik vald ettevõtmisele õla alla pannud. Tema sõnul ei oleks nad suures linnas nii palju tähelepanu pälvinud.
Kodukohta naasmise juures pidasid noored tähtsaks seda, et sellal, kui nemad kaugel haridust omandavad, ei kulgeks elu maal allavoolu ega suletaks rohkem poode, koole, lasteaedu.
Ajakirjaniku ja kogukonnaaktivisti Igor Taro hinnangul pole maaelul praegugi midagi viga. Ta tõi näite, et kuigi kool ja lasteaed võivad asuda kaugel, on vald sättinud bussiühenduse nii, et laps saab koduväravast bussi peale istuda.
Ida-Virumaa kitsekasvataja, riigikogu liikme Martin Repinski sõnul peaksime rohkem väärtustama neid inimesi, kes maal kogu elu on elanud. Praegu tehakse kangelasteks need, kes maale lähevad, eriti suur kangelane on inimene siis, kui ta on välismaalt tagasi tulnud. Aga neid, kes on kogu aeg maal elanud, vaadatakse pigem imelikult.
Temaga nõustus ka Virumaa seakasvataja, Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht, kelle sõnul peab maal olema aktiivseid sädeinimesi, sest nemad hoiavad kogukonda koos. Selliseid sädeinimestega külasid võib Lääne-Virumaalt palju näiteks tuua. Kuid vahel juhtub Lahe hinnangul hoopis nii, et kogukond asub sädeinimese vastu ega hoia teda.
Nii praegused kui tulevased arvamusliidrid olid ühel meelel selles, et elatagu maal või linnas, tasuvatest töökohtadest ei saa üle ega ümber.
Maale oleks tarvis kaugtöökeskusi, kus inimesed saaksid töötada kiire interneti vahendusel ükskõik millises maailma otsas asuvas firmas.
Põhjaka mõisa kokk Märt Metsallik tõi kaugtöökeskuste plussina esile sedagi, et see distsiplineerib inimesi, pole nii palju kõrvalisi ahvatlusi töö poolelijätmiseks kui kodus.
Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas kõneles, et Brüsselis ei leia ta kauplusest enam puhast hakkliha, sellesse on ikka lisatud e-aineid. Eesti tuleviku trumpideks peab ta heal tasemel digiteenuseid, puhast loodust ja toitu.
Arenguvõimet nähti ka maaturismil. Maaettevõtja Tiit Niilo ütles, et kui põllumeheks on maal raske hakata, siis turismiga on hoopis lihtsam alustada.
Kaja Kallas lisas, et e-riigina peaksime mõtlema virtuaalsest reisimisest, mille Google kindlasti varsti ära teeb.
Ideeturu “Syndey või Sindi” korraldasid ettevõtlikule maainimesele mõeldud väljaanne Maa Elu ja Euroopa Parlamendi infobüroo.
Kõik esinemised on järelvaadatavad Virumaa Teataja digilehest.
/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)