Suvisted kuuluvad aasta kesksete rahva- ja kirikupühade hulka. Karjasele ja teenijaile anti sel päeval vaba päev, karjasele aga ka muna või eriline karask.
Suvisted olid vanarahvale tähtis püha
24. mai 2015, 12:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvakalendris on suvisted olnud oluline peo- ja naljapäev, kindlasti meeldejäävamaid aasta pühi kaselõhna ja rõõmsa meeleolu tõttu.
Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas Berta märgib, eetsast toodi kased, millega ehiti maja, laut, kiik ja noorte kogunemispaik. 19. sajandi ja 20. sajandi alguse külatava kohaselt käisid noormehed kaskede järel ja muu hulgas jätsid meiud värava taha tütarlapsele, kes neile meeldis.
Kuid kaskedel on käinud järel ka oma pere noored või isa/vanaisa lastega, nii nagu on ühiselt toodud metsast jõulukuuske. Samuti viidi kased suvistepühaks kirikusse. Tuppa toodi ka õitsvaid toomingaoksi ning õitsvaid lilli. Värskete kaskede lõhn muutis püha meeldejäävaks.
Suvistepühade juurde kuulus laupäevane saunaskäimine, kiikumine, tantsimine, laulmine ja naljatamine. Mitmel pool tehti sel puhul ka lõket. Noored kogunesid lõbutsema, vanemad inimesed seda vaatama ja juttu puhuma.