Go Bus võttis maikuust Lääne-Virumaa maakonnaliinide bussides kasutusele uue piletimüügi- ja kassasüsteemi. Ühtlasi hakkas kehtima laiemate võimalustega ühiskaart. Uus müügisüsteem on aga juba tekitanud reisijates pahameelt ja bussisõit on inimeste jaoks kulgenud tõrgetega.
Bussifirma Go Bus kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov rääkis, et ühiskaart on Lääne-Virumaal hästi vastu võetud ja uus, moodsam müügisüsteem võimaldab pakkuda reisijatele nüüdisaegsemat bussiteenust. Reisijad seevastu kõnelevad ebameeldivatest kogemustest: kommunikatsiooniprobleemidest, ootamatust hinnatõusust, hoolimatusest inimeste suhtes ja oskamatusest muutusi teha.
Gorstovi sõnul saavad tänu uuendustele bussijuhid jälgida liini läbimise infot, püsida paremini graafikus, parendada infovahetust dispetšeriga ning muuta piletimüüki lihtsamaks ja mugavamaks. “Ühiskaart on bussifirmapoolne lisavõimalus klientidele mugavaks ja soodsamaks reisimiseks,” ütles ta.
Palmses elav bussisõitja kurtis, et ajast, kui uus piletimüügisüsteem kehtima hakkas, on selle bussifirmaga reisimine justkui stand-up-komöödia. Tema jaoks tekitas kõige rohkem nõutust viis, kuidas bussifirma informeeris oma reisijaid tehtavatest muudatustest. Õigemini ei teinud seda. Rakvere bussijaamas, kust sõidukid lähevad ja kuhu tulevad, pole muudatuste kohta olnud ühtegi teadet.
“Go Bus teenindab maakonnaliine ja Rakvere bussijaam on siniseid sõidukeid täis. Aga bussijaamas ei ole pileti- ja kassasüsteemi ega ühiskaardi kohta mitte mingit infot. Bussijaam ning Go Bus ei tee omavahel koostööd,” pahandas reisija.
“Me ei halda Rakvere bussijaama,” on kommunikatsioonijuhi vastus. “Seetõttu pole meil seal ka töötajat.”
Bussisõitja hinnangul on kummaline, et kogu info ühiskaardist ja piletihindade muutusest saigi vaid bussist. “Go Bus pole raatsinud isegi bussijaama akendele reklaamtahvlit osta, et inimesi teavitada,” imestas naine. “Go Bus oleks võinud panna oma inimesed bussijaama ühiskaarte tegema ja müüma, infot jagama ja seda ka kaasa andma, näiteks mingit infokirja, mida kodus rahulikult uurida,” pakkus ta olukorrale ka võimaliku lahenduse. Infolehed võiksid bussides olla kogu aeg, et inimesed saaksid neid lugeda.
Go Busi esindaja kostis, et nemad on avalikkust teavitanud meedia vahendusel. Lisaks on bussiakendel vastav informatsioon üleval olnud.
“Põhjalik info koos viidetega on Go Busi kodulehel, avatud on ööpäev läbi töötav infoliin, teabelehed uuendustega kaasnevast on igas maakonnaliini bussis, infot jagavad siiani ka bussijuhid,” väitis Kersti Gorstov.
Info peaks olema kättesaadav kõigile, teatas Lääne-Viru maavalitsuse avalike suhete spetsialist Kristel Kitsing. “Usun, et Go Bus on jõudnud suurele osale reisijaist muudatustest teada anda. Et info jõuaks maakonnas võimalikult paljude inimesteni, saatis maavalitsus sellekohase teavituse ka omavalitsustele,” rääkis Kitsing.
Siiski on inimesed kaardisüsteemi puudutava info asjus hätta jäänud. Bussireisija, kes sõidab Tapa-Rakvere liinil, rääkis, et on tekkinud olukordi, kus bussijuhtidel ei ole ühiskaarte müüa. Selgusetuks on jäänud ka see, et kui kaarte saab mingi ajani bussijuhtide juures tasuta vahetada, siis mis saab edasi.
Kersti Gorstovi sõnul on kaardid bussijuhtidel müügiks olemas. “Kuni 29. maini vahetame veel reisijatele vastu tulles kaarte tasuta ja kanname raha Go Ini kaardilt ühiskaardile üle. Hiljem raha üle ei kanta ja kaart tuleb bussijuhilt osta 2 euro eest.”
Teavituse keerdkäikudest rääkides tõi Palmse elanik veel ühe näite. Temale üllatuseks selgus, et Go Busi bussides saab sõita ka Tallinna ja Harjumaa ühiskaardiga [n-ö roheline kaart - toim.]. Gorstov Go Busist kinnitas, et see on tõesti nii. “Ühiskaarti saab kasutada ka teistes sama süsteemi kasutavates bussides ja piirkondades, kõigis Go Busi bussides üle Eesti ning Harjumaa, Tallinna ja Kohtla-Järve ühistranspordis. Kohti ja piirkondi tuleb kindlasti veel juurde,” kõneles ta.
Sõmeru-Rakvere liini kasutav inimene kurtis, et temal on olnud keeruline valideerimisest sotti saada.
“Bussi sisenedes tuleb juhile öelda, kuhu soovitakse sõita. Bussijuht kinnitab sõidu. Seejärel tuleb ühiskaart asetada validaatorile. Kui aparaat teeb kaks piiksu, siis on kaart valideeritud ja printer trükib välja sõidupileti. Bussijuht annab märku, millal võib kaardi validaatorile asetada. Kui inimene on hädas, siis bussijuht aitab,” selgitas kommunikatsioonijuht.
Küsimusi ja sekeldusi on reisijatel olnud ka piletihindadega, sest vahel on need edasi-tagasi sõites erinevad: kui terminal on rikkis, siis tuleb maksta rohkem kui piletile trükitud.
Rutjal elav inimene rääkis, et sõit Rakverest Rutjale kallines 75 sendi võrra, samas kui näiteks Rakvere-Kunda liini pilet vaid kuue sendi võrra. “Ja eriti segane on see, et Rutjalt saab Rakveresse 1,95 euro eest, Rakverest Rutjale küsitakse aga 2,20 eurot,” ütles ta.
Go Busi esindaja selgitas, et hinnad võivad varasemast erineda seetõttu, et uus piletimüügisüsteem võtab need automaatselt maanteeameti andmebaasist.
“Selles andmebaasis on peatuste vahemaad arvestatud saja meetri täpsusega, kuid vanad hinnad olid kehtestud täiskilomeetreid arvestades. Nii võivad piletihinnad olla varasematest kohati pisut kõrgemad või ka madalamad. Ühtlasi on piletihinnad arvelduse lihtsustamiseks ümardatud viie sendi täpsuseni,” kõneles kommunikatsioonijuht.
Kui kohale soovitakse jõuda, tuleb see kõik üle elada, kuid enne moodsa sõiduki peale saamist peab seda kuskil ootama. Reisijad avaldasid soovi, et linnas ja maal oleks bussi ootamiseks võrdselt head tingimused.
Lääne-Viru maavalitsuse avalike suhete spetsialist Kristel Kitsing teatas, et bussiootepaviljonidega tegelevad kohalikud omavalitsused ja maanteeamet.
“Selles küsimuses tuleb pöörduda konkreetse omavalitsuse poole, kus peatus asub. Kohalik omavalitsus saab otsustada, kas peab vajalikuks paviljoni ehitamist või paigaldamist. Kui peatus asub riigimaantee ääres, tuleb omavalitsusel maanteeametiga arutada, kumb neist paviljoni peaks paigaldama.”
Alaline bussireisija väitis ka, et Rakvere bussijaam on reisijatele kitsaks jäänud. “Paras aeg on hakata uut jaama ehitama, praegune on jäänud väikseks, istekohti napib, ka R-kiosk võiks välja kolida, et inimestel külma ja vihmaga oleks ruumi varju tulla. Lisaks on kummaline, et hoones pole korralikku ajanäitajat,” kõneles ta.