Kas sealt udarast tuleb vasikas?

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere reaalgümnaasiumi algklassilapsed käisid eilsel karjalaskepäeval Voore Mõisa farmis loomade ja piimatootmisega tutvust tegemas.
Rakvere reaalgümnaasiumi algklassilapsed käisid eilsel karjalaskepäeval Voore Mõisa farmis loomade ja piimatootmisega tutvust tegemas. Foto: Marianne Loorents

“Aga kuidas lehmalapsed niiviisi saavad, et neil pole pamperseid ja nad lihtsalt kakavad, kuhu tahavad?” küsis üks laps eile Voore Mõisa farmi juhatajalt.

Pärimine võttis juhataja Sirje Mätase veidi sõnatuks, kuid enne kui ta vastatagi jõudis, küsiti juba uusi küsimusi. Kuidas inimene teada saab, et lehm poegima hakkab? Mis käru see veel on? Miks ta sellist häält teeb? Kas pai tohib teha?

Nimelt korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koos piimatootjate ühistuga EPIKO karjalaskepäeva ja igas maakonnas viidi linnas elavad koolilapsed loomade ja piimatootmisega tutvuma.

Kui Rakvere reaalgümnaasiumi 1. ja 2. klassi õpilased kuulsid, et vasikaid võib paitada, kiirustasid nad vudinal nende juurde. Noorim vasikas oli samal ööl sündinud.

Reaalgümnaasiumi õpetaja Hilja Järv avaldas arvamust, et päris esimest korda ükski laps lehma ei näinud, aga küllap said väga paljud esimest korda vasikat katsuda. “Meie lapsepõlves oli ju kõik hoopis teistmoodi, tallusime ise lehmasõnniku sees. Aga tänapäeval on isegi maalapsel teine elu, rääkimata linnalastest,” rääkis õpetaja.

“Millal me minema hakkame?” küsis üks poiss juba ei tea mitmendat korda, ise nina kinni hoides. Pärisin, kas ta on täitsa linnalaps. Vastuseks tuli kiire peanoogutus. Küsimuse peale, kas ta piima joob, tuli samuti noogutus, aga hoopis aeglasem.

“Mõne jaoks oligi see hais väga hull,” ütles 1. klassi õpilane Karmen Maria. Kaaslane Roven Ren täiendas, et alguses oli vastik, aga kui juba kaua loomade vahel olla, siis harjus ära. “Tegelikult oli siin väga lahe! Lehmadest sai päris palju pilte teha,” lisas Jan Martin.

Nii mõnigi laps on ka varem loomadega tihedalt kokku puutunud, näiteks Jan Martini vanaema töötab sigalas, kus poisski käinud on. Ranele käib aga igal suvel maal ja seal on lehmad.

“Ma olen otse udarast piima ka joonud,” teatas tüdruk. “Kuidas sa otse udarast piima jood?” küsis seepeale Roven Ren ehmunult. Kui Ranele kruusi nimetas, sai seegi müsteerium lahendatud.

Voore Mõisa farmi juhataja Sirje Mätas ütles, et lastel oli emotsioone igasuguseid: oli neid, kes lehmade eluviisiga kursis, aga ka neid, kes imestunult küsisid, miks lehmal udar nii suur on, kas varsti tuleb sealt vasikas. “Aga kus see laps siis lauta saabki,” tõdes Mätas.

Karjalaskepäeva eesmärk ongi linnalastele piimatootmist tutvustada ning ka laste hulgas piima ja piimatoodete mainet parandada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles