Pooled abivajajad kutsuvad politsei numbrilt 112

Hädaabikõnede vastuvõtmine ühel numbril 112 on parandanud hädaabinumbri kättesaadavust. See on üks eeldustest, et abi jõuaks ka kiiremini kohale.

„Juba esimeste loetud kuude andmete põhjal näeme, et ligi 50% helistajatest on ühe hädaabinumbri omaks võtnud," ütles Häirekeskuse peadirektor Janek Laev. „Ülejäänud 50% mõtlevad täna paraku veel, kummale numbrile politsei kutsumiseks helistada. Ka need inimesed võiksid meelde jätta vaid ühe numbri 112, sest kriisihetkel abi vajades peab inimese suhtlemine riigiga olema võimalikult lihtne ja kiire,“ rõhutas Laev.  

Ühele hädaabinumbrile ülemineku üks põhieesmärke oli muuta abi kutsumine inimesele lihtsamaks ja kiiremaks - kriitilises õnnetuse olukorras on vaja meeles pidada vaid üht numbrit, millelt saab ühe kõnega kutsuda kõiki abiosutajaid. „Inimesel on oluline teadvustada, et kui ta kutsub näiteks liiklusõnnetuse korral kiirabi ja politseid ühelt numbrilt 112 ja ühe kõnega, saab ka Häirekeskus abivajaduse välja selgitada ja abi saata kiiremini kui kuluks mitme kõne põhjal õnnetuse asjaolude selgitamiseks ja abi saatmiseks. Hädasolija abivajaduse lahendamine ühel numbril ja ühe kõnega kiirendab kokkuvõttes ka abi saamist ning päästekorraldajad vabanevad kiiremini järgmisteks kõnedeks,“ selgitas Häirekeskuse peadirektor.

„Teise olulise esmajäreldusena saame öelda, et ühe hädaabinumbri kasutuselevõtt on parandanud hädaabinumbri kättesaadavust,“ jätkas Janek Laev. „Üldjuhul täidame juba täna seatud eesmärki vastata hädaabinumbril 112 helistaja kõnele 10 sekundiga. Lühem kõnele vastamise aeg on üks eeldus ja komponent selleks, et saame abi ka rutem välja saata.“ Kui ühes piirkonnas on Häirekeskuse päästekorraldajad kõnedega hõivatud, suundub 112-kõne esimesele vabale päästekorraldajale mõnes teises keskuses. Nii on inimese kõnele vastamise teenistuses kõik päästekorraldajad üle Eesti ning vastab esimene, kes vabaneb. Selline töökorraldus loob võimaluse, et üldjuhul ei ole numbril 112 ootejärjekorda ja abi läheb ka rutem välja.

Häirekeskus soovitab sel juhul helistajatel kindlasti mitte katkestada kõnet, vaid jääda liinile – sel juhul vastab kõnele esimesel võimalusel esimene vaba päästekorraldaja. Kui katkestada kõne ja valida uuesti, satub helistaja automaatselt ootejärjekorra lõppu. Kui on toimunud paljude kannatanutega õnnetus ja kui inimene, kes ei ole esimene pealtnägija, saab veenduda, et abi on juba kutsutud ja tal ei ole ka lisada uut infot, siis ei maksaks enam 112-le helistada, et liin vabaneks järgmistele abivajajatele. 

Häirekeskusel on uusi võimalusi ka hädaabinumbrile 112 helistaja asukoha positsioneerimisel. Alates mai lõpust saab Häirekeskus positsioneerida ka nende 112-le helistajate asukoha, kelle telefonis puudub SIM-kaart. Samuti saab Häirekeskus uue võimalusena positsioneerida ka välismaa numbrilt helistajat, st välismaa telefonioperaatorite kõneteenuste kasutajaid Eestis. SIM-kaardita ja välismaa numbrilt helistajate positsioneerimine on täna võimalik EMT ja Tele2 klientide puhul, Elisaga on kokkulepe nende võimekuste tekkimiseks sügisel. Need olulised edasiarengud abivajaja asukoha  tuvastamisel on Häirekeskuse, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ja sideoperaatorite koostöö tulemus.

Häid ja loodetud tulemusi on näidanud ka see, et päästekorraldajad ja politseiametnikud töötavad nüüd koos Häirekeskuse töösaalides, mis oli ühele hädaabinumbrile ülemineku oluline eeltingimus. Ühises töökeskkonnas on paranenud infovahetus ning abi saatmise kiirus ja kvaliteet. 

Seega on kiirema abi saamiseks igal abivajajal lihtsam ja targem kiirabi, päästjaid ja kindlasti ka politseid kutsuda hädaabinumbrilt 112. Kuigi täna veel suunatakse numbrile 110 helistajad automaatselt numbrile 112 ning keegi abita ei jää, kaob number 110 kasutusest, kui sellele helistamine on jõudnud miinimumini.