Ebavere firma kasutab pagulasi tööjõuna (2)

Kristi Ehrlich
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu ümberpaigutamise kava raames Eestisse toodavad pagulased saavad esialgu aastase elamisloa, mida saab hiljem pikendada. Foto on illustratiivne.
Euroopa Liidu ümberpaigutamise kava raames Eestisse toodavad pagulased saavad esialgu aastase elamisloa, mida saab hiljem pikendada. Foto on illustratiivne. Foto: Kristel Kitsing

Palkmaju ja saunu tootev ettevõte Baltic Log Cabins on ajutiselt tööle võtnud mitu pagulast, kelle indu ja töössesuhtumist tootmisjuht kiidab.

Hiljuti võeti ettevõttesse tööle kaks meest Vao varjupaigataotlejate keskusest ja ühele on veel teenistust lubatud. Ebaveres tegutsev Baltic Log Cabinsis töötab nüüd viis pagulast, kes on pärit Süüriast ja Sudaanist.

OÜ Baltic Log Cabins tootmisjuht Rasmus Jänes ütles, et pagulaste töölevõtmiseni jõudsid nad tänu sellele, et üks nende endine töötaja asus ametisse varjupaigataotlejate keskusesse ning küsis, kas asutus on huvitatud pagulaste töölerakendamisest.

Et Baltic Log Cabinsi emafirma asub Inglismaal ja sealses ettevõttes on palju välistööjõudu, mõeldi seda siingi katsetada ja pagulaste palkamist pikalt ei kaalutud.

“Soovime neid natuke aidata, sest ilmselt on neil väga keeruline tööd leida. Aga kui nad on kuskil korra juba tööd teinud, siis edaspidi on ehk kergem,” kõneles Jänes ning täpsustas, et pagulased, kes on oma dokumendid korda saanud ja töötamiseks soovi avaldanud, on kolmeks kuuks ametisse võetud.

Esimeste meestega kogeti tõsiseid keeleprobleeme, sest nad ei osanud Jänese sõnul ühtegi sellist keelt, mida ettevõttes räägiti.

 “Rääkisime läbi pagulaskeskuse. Ja käte ning jalgadega loomulikult.”

Kahe järgmise mehe saabudes läks suhtlemine lihtsamaks, sest nemad valdavad nii inglise kui vene keelt ning on umbkeelsetele tõlkideks, kui vaja kaastöötajate või tööandjaga suhelda.

Võõramaalaste töökultuuri hindas tootmisjuht väga kõrgelt: nad on püüdlikud ja neil on tahe tööd teha.

Alguses tegid pagulased lihttööd, kuid praeguseks on mõni neist jõudnud juba ettevõtte akna- ja uksetehasesse aknaid-uksi kokku panema.

Ka ülejäänud kollektiiv näib võõrtöölistesse positiivselt suhtuvat, mida Jänese ütlust mööda kinnitavad ka pagulased ise. “Üleeelmisel nädalal läks üks pagulane meilt töölt ära, tema ütles küll, et kõik suhtuvad neisse väga hästi,” vahendas tootmisjuht kuuldut.

Koos ajutiste töötajatega 104 inimesele tööd pakkuv Baltic Log Cabins tööjõupuudusega kokku ei ole pidanud puutuma, tööle soovijaid jagub. Et aga kokkupuuted pagulastega on seni positiivsed olnud, mõeldi just nende rakendamisele ja Vao varjupaigataotlejate keskusest värbaks firma vajadusel inimesi edaspidigi.

Mida arvavad teised piirkonna ettevõtted Baltic Log Cabinsi sellisest tegevusest, ei osanud Rasmus Jänes öelda.

Küll aga teadis MTÜ Paik tegevjuht Aivar Niinemägi rääkida, et firmadel puudub tegelikult teadmine, et selline ajutise tööjõu palkamise võimalus pagulaste näol on olemas. “Pole seda teavet, et paljudel [pagulastel – toim.] on töötamise luba,” nentis Niinemägi ning lisas, et Baltic Log Cabins on sedasorti asjus praegu n-ö teed rajav ettevõte.

Põllunduse ja metsandusega tegeleva Artistoni juhatuse esimees Margo Klaasmägi ütles, et nendeni jõudis sellekohane info just Aivar Niinemäelt, ja lisas, et nende asutus võiks pagulastele hooajalise töö pakkumise peale isegi mõelda. “Võiks ära proovida, milleks nad võimelised on,” märkis Klaasmägi.

Artiston saaks pagulasi rakendada näiteks metsaistutamisel, põllukultuuride ja metsanoorendike hooldamisel ning kivikoristusel, kuid tõsine tahe tööd teha peab pagulastel siiski endal olema, rõhutas juhatuse esimees. “Kui ainult just for fun, siis pole asjal mõtet.”

Samas tunnistas Klaasmägi, et hooajalise tööjõu leidmine läheb järjest raskemaks.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles