Laatadele on ikka jätkunud nii lusti kui ka sullereid

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Müüjaid kui palju, aga ostjaid pole. Kui päris aus olla, siis see pilt polegi tehtud laadal, vaid tavalisel turupäeval 1930. aastate Rakveres. Tänapäevase turuga võrreldes siiski pigem laada moodi.
Müüjaid kui palju, aga ostjaid pole. Kui päris aus olla, siis see pilt polegi tehtud laadal, vaid tavalisel turupäeval 1930. aastate Rakveres. Tänapäevase turuga võrreldes siiski pigem laada moodi. Foto: SA Virumaa Muuseumid

Esimese viite laatade pidamise kohta Rakveres leiame 1594. aasta 8. mail välja antud Rootsi-Poola kuninga Sigismund III armukirjast, kus on öeldud, et Rakveres tuleb paika panna kindlad laada- ja turupäevad, nagu see vanasti oli.

Rootsi ajal olnud ajaloolase Otto Liivi teatel laadad vaid kolmes Eesti väikelinnas: Rakveres, Paides ja Lihulas. Pärast seda, kui kuningas Karl XI keelas Tallinna Suurgildi kaebuse põhjal võõrastel kraamikaupmeestel Eesti maalaatade külastamise, nende osatähtsus langes ning maalaadad jäid peamiselt hobuste ja veiste ostu-müügikohaks.

Olukord muutus kõvasti pärast Rakvere kuulutamist kreisilinnaks 1783. aastal. Vastavalt asehalduskorra valitsuse käsule 24. maist 1784 võis Rakveres pidada laata kolm korda aastas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles