Paduvihmaga oli mõnus kamina ees soojas Fred Jüssit kuulata. “Loodusseadused kehtivad ka poliitilisel maastikul,” ütles ta. Mullegi meeldib mõnikord ette kujutada, et parlamendisaal on mets. 101 liikme toolid kasvavadpäikese poole, tekib tugev, jõuline puurinne. Looduseski on jändrikke, viltuseid puid, mõnes kohas segametsa vähe ja okaspuid liiga palju.
Sellel nädalal takistati ja õigustati ööistungitel maksupaketi menetlemist. Kütuseaktsiisi ja majutusasutuste käibemaksu määra tõstmine tagavat lastetoetuste tõusu ja tulumaksuvaba miinimumi kasvu. Oli kirge, vaidlusi. Loodusseadused kehtivad poliitilisel maastikul märksa enam, kui tahame tunnistada. Veel nädala alguses tundus, et poliitilist metsa läbis värskust toov iil: IRL ja sotsiaaldemokraadid hakkasid looma uut tulevikku.
Sealhulgas sellist, mis seotud pagulaste metsa juurdekasvuga. Ja eks siingi kehtib loodusseadus: pehmelt öeldes ampsas meid Euroopa Komisjon. Valitsus otsustas eile, et oleme valmis võtma vastu piiratud arvu põgenikke. Mõistlik otsus, aga mis saab siis, kui igaüks toob kaasa neli sugulast? Iga tubli naine sünnitab kuus last? Kuigi tolerantne inimene, hakkab mul emotsionaalne katus pealt lendama. Lapsetoetuse tõstmiseks läks kümme aastat. 40 000 last nälgivad, aga koolitoiduraha veeretatakse näppude vahel. Ja nüüd, hoplaa, isegi kui välisraha appi tuleb, on riigieelarve täiendav kulu aastas ligi 2,4 miljonit eurot. Lisaks igapäevane elushoidmine. Tõesti, kas koduigatsustasu ei taheta maksta?
Aga Kalle Palling valutab südant meie maine pärast. Kes aga eestlaste pärast? Võiksime Excelis numbrid ümber tõsta ja pagulastesummad kulutada hoopis välja rännanud tavaliste töökate eestlaste naasmiseks. Täiendades riigikogulase sõnu, loodan, et Eestist ei saa riik, mille brändiks on “NOT Welcome to Estonia, Estonians!”.
Loodusel on omad seadused. Tocllaraju mäel juhtunud traagiline õnnetus eestlastest mägironijatega tõestas veel kord, et ükskõik kui ettevaatlik ja heas vormis inimene ka poleks, ebaõnne ega looduse vastu ei saa. Igaüks mõistab ka seda, et mäetippu jõudmises ja vaates lõputule lumisele silmapiirile on midagi erilist. Kirge ja riski.
Isegi siis, kui nädalad kajavad mõnikord vastu lõpust, võivad need alustada kajamist ka algusest. Juba järgmisel nädalal võivad toimida seaduspärasused, mis ei ühti loodusseadustega.