/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
Paljud mehed on tänaseks kannatanud ja võib-olla isegi kaasalikest õrnustest ilma jäänud nutitelefoni tõttu, mille võimaluste avastamiseks kuluv aeg pahatihti kellegi arvelt tuleb. Samas jälle on naised sageli sunnitud pöörduma mehe poole küsimusega, et kuidas nutitelefonis luua Hotspot või miks jõuludeks saadud hinnaline kingitus keeldub igasugusest koostööst. Meenutatakse vana punast klapiga telefoni ehk “pähklipurustajat” ja kiidetakse selle töökindlust. Ongi tüli majas.
Meeste salarelv
Suhete silumiseks toimib peaaegu alati kutse minna välja sööma. Aga kuhu? Siin tuleb meestele appi hiljuti välja tulnud eestikeelne äpp “Menüü”. Selle abil saab teada kõik viksimad söögikohad ühe, viie ja kümne kilomeetri raadiuses. Kirjas on menüüd ja hinnad.
Pisut eeltööd ja peagi võib mees anda naisele põhjaliku ülevaate valikutest. Ja kui söögilaua taga veel mõni lubadus poetada, siis peaks selleks korraks asi ühel pool olema.
Naiste unistus
Lubadused on head vaid siis, kui neid täidetakse. Siin tormab õrnemale soole appi äpp “Auto Call Recorder”. Nagu nimigi ütleb, salvestatakse selle äpi abil nii sissetulevad kui väljuvad kõned. Automaatselt. Kui kaasa lubab telefonivestluses muru niita, pesumasina ära parandada või uue auto osta, siis saab neid ning paljusid muid lubadusi talle ette mängida enne ja pärast sööki.
Aga kõnesalvestit saab näiteks tööasju ajades kasutada. Ülemused kipuvad ju helistama tavaliselt siis, kui parajasti mõni muu tegevus käsil ja paberit-pliiatsit ei ole käepärast. Sel juhul on hea vestlus salvestada, et pärast paremas olukorras see uuesti üle kuulata.
Lindiskandaali ei maksa karta. Selle äpi puhul toimib JOKK-skeem.
Kui teate, et kindlasti tahate kõne salvestada, siis eetiline oleks vestluskaaslast sellest jutu alguses teavitada. Aga paljud kõned on ju sellised, mille puhul selgub alles hiljem, kas oleksime pidanud selle salvestama või mitte. Seda on arvestanud ka rakenduse arendajad. Alles pärast kõnet küsib rakendus, kas kõne salvestada või mitte. Seega juriidiliselt salvestatakse kõne pärast selle lõppu. Kui salvestatakse. Sestap ei ole vaja ka kõne alguses vestluspartnerile öelda, et jutt “võetakse linti”, sest pole ju teada, kas ikka võetakse.
Mis on need salapärased abilised äpid?
Nutitelefon on nagu miniarvuti. Tänapäevased nutifonid on isegi võimsamad kui kümme aastat tagasi laual surisenud kompuutrid.
Arvuti sisaldab endas riist- ja tarkvara. Kui viimane koosneb arvuti puhul peamiselt rakendusprogrammidest, siis nutitelefonidest rääkides nimetatakse neid rakendusteks. Inglise keeles application. Siit tulebki nimetus “äpp”.
Kõik programmid ja rakendused töötavad kindlatel operatsioonisüsteemidel. Arvutitel on levinumad Windows, Linux ja Mac. Viimane on kasutusel ainult Ameerika Ühendriikide tehnoloogiagigandi Apple’i ehk õunafirma toodetes.
Nutitelefonides on peamised operatsioonisüsteemid Android ja õunafirma toodetel kasutatav iOS. Iga uue telefonimudeliga täiustub ka operatsioonisüsteem ja nii on sel versioonid. Apple’i puhul tähistatakse versioon numbriga, Androidi puhul kehtivad nii numbrid kui ka nimi, mis traditsiooniliselt tähendab midagi magusat. Näiteks ühte versiooni nimetati Ice Cream Sandwich (jäätis).
Seega uuemaid rakendusi ehk äppe operatsioonisüsteemide vanemad versioonid toetada ei pruugi. Näiteks digiajakirja 30+ allalaadimiseks peab seadmes olema Androidi versioon 4.0.3 või uuem ja lugeja peab olema registreerinud rakenduste poe Google Play kasutajaks. Õunaomanikel peab olema iOS’i versiooni 7.0 või uuem ning rakenduste poes App Store toimetamiseks vajalik Apple ID.
Üle 1,5 miljoni rakenduse
Androidi äpipoes on üle 1,5 miljoni rakenduse ja neid lisandub iga päevaga. Nii tasuta kui tasulisi. Seega oleks ehk lihtsam öelda, mida seal ei ole.
Kui vajate näiteks mõnd tööriista, siis peate teadma ingliskeelset sõna, selle digipoe otsingusse sisse tippima ja suure tõenäosusega saate vajaliku äpi. Näiteks läheb pahatihti vaja luupi, et kõikvõimalike toodete kasutusjuhendeid lugeda. Luupe on rakenduste poes eraldi ja komplektis teiste tööriistadega. Üks äpp on Šveitsi tuntud armeenoa nimeline. Originaalil on mitu tera, käärid, lusikas, kahvel, naaskel ja muu sõjamehele tarvilik.
Äpi “SwissArmyKnife” loojad aga on nimevalikus näidanud üles mõningast huumorimeelt. Rakenduses leiab lisaks luubile veel taskulambi, kompassi, taimeri, konverteri, joonlaua, stopperi, kalkulaatori, loodi ja peegli. Viimane kõlbab isegi näitlejatele, sest sellel saab sisse lülitada kõrvalvalgustuse nagu teatris näitleja garderoobis või grimmiruumis paikneval peeglil.
Ratastel puhkaja abimees – Waze
Puhkused ja suvi on käes. Paljud võtavad puhkusel olles ette pikemaid või lühemaid sõite ja siis on asendamatu abimees navigatsioonirakendus “Waze”. “Waze” erineb analoogidest selle poolest, et liiklejad ise saavad rakenduses olevat infot reaalajas täiustada. Rakenduse täisnimi viitabki sotsiaalsusele – “Waze Social GPS Maps & Traffic”.
Selle rakenduse vahendusel saavad liiklejad märkida nähtud ohte. Näiteks teel olevat takistust. Kui teine liikleja seda kohta läbib, siis küsib rakendus, kas nimetatud takistus on jätkuvalt alles. Kui ei ole, siis mingil ajal rakendus hoiatuse kustutab. Seega on kasutajal värsked andmed.
Kui sõitja jääb näiteks Tallinnas seisma, siis küsib rakendus: “Teie sõidukiirus on oluliselt vähenenud, kas olete ummikus?” Jällegi fikseerib rakendus mingil hetkel selle ummiku ja teistele liiklejatele määratakse teekond, mis väldib seda.
Infot saab “Waze’i” vahendusel jagada kitsale ringkonnale, moodustades rühmi. Näiteks võib sõpruskond “Waze’i” kasutamisel näha teiste liikumist. Seda muidugi juhul, kui teised kasutavad parajasti sedasama rakendust. Rühma sees saab vahetada sõnumeid, näiteks anda sõpradele teada mingis pubis olevast suurepärasest päevapakkumisest.
Mõistagi on selle rakenduse puhul võimalus leida näiteks huviväärsusi, tanklaid, söögikohti.
2006. aastal Iisraelis valmistatud navigatsioonirakenduse “Waze” ostis paar aastat tagasi sotsiaalmeediahiid Google ja see muutub aina paremaks. Nüüd on see ka eestikeelne, kuigi häälteavitusi tuleb valida veel võõrkeelte hulgast.
Kuiva jalaga poodi ja tagasi
Keskealised ehk mäletavad, et puhkuse ajal oli ilm eriti oluline. Kas saab randa või ei? Seda infot sai vaid raadiost ja õhtusest uudistesaatest “Aktuaalne kaamera”. Ja pahatihti ei pidanud need ennustused paika.
Äpp “1Weather” on üks paljudest ilmarakendustest, prognoosides väljas toimuvat nädala ette.
Sellelt rakenduselt saadud andmete järgi on võimalik muidu sajuse ilmaga käia kuiva jalaga poes. Proovitud.
Maailm ühe-kahe näpuliigutuse kaugusel
Olete laadinud oma nutitelefoni rohkesti äppe ja paratamatult tekib vajadus neid ruttu kätte saada. “LockMenu” tasuta versioon võimaldab juba lukustusekraanile panna otsetee kaheksale äpile. “NotificationToggle” annab võimaluse avaekraani rippmenüüsse panna vähemalt 15 äpi otsetee. “Sidebar Lite” tasuta versioon loob paremale või vasakule rippmenüü, kuhu mahub kaheksa äppi.
“Super Clock Widget” on kell, millelt lisaks ajale näeb aku olekut ja ilma ning millele saab panna veel otsetee kalendrisse ja äratuskella juurde.
Hoiatus
Äppideta on nutitelefon nagu kunagine punane pähklipurustaja. Kui aga paarisuhtes ka teine pool rakenduste võlumaailma avastab, siis võib tekkida olukord, kus nii mees kui naine niblivad oma nutikat sõpra. Vaikuses. Või leiavad äpi teineteiseni jõudmiseks.
30pluss äpp