Juhtkiri: Jahvatajate kuldne Kulina

18. juuni 2015, 00:00

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Läbi aegade on veski olnud eestlaste jaoks tähtis koht. Vanasõnagi ütleb, et kirik, kõrts ja veskikoda on alati kõikidele avatud. Teine jälle, et sepipajas ja veskikojas aetakse kõige magusamad jutud. Veski on olnud väega paik, kus lugusid, leivahõngu ja tööd.

Kulina veskit võib pidada Virumaa veskite seas kuldseks jahvatajaks.

Esimesed teated koha kohta pärinevad 1796. aastast. Veskikivid aga ei jahvatanud ajani, kui vana Kulina veski omaniku Richard Siili järeltulijad võtsid nõuks laguneva hoone hukust päästa ning ei jätnud enne jonni, kui korda sai ka sisemine kaadervärk. Aga mis kasu on töökorras veskist, kui selle kivid vilja ei jahvata? Nõnda on Siili järeltulijatelt veski ostnud kohalik ettevõtja Indrek Klammer selle ka tööle pannud.

Tagasi üles