Juhtkiri: suve(püha)l liikleme selge (s)ilmaga!

Sünoptikute ilmaennustus lubab külma ja vihma ning selles võib peituda mõne liikleja õnn. Sest nagu oavarrest sadav vihm võib ehk osa napsutajaid paikseks jätta, vähendades niimoodi õnnetuste arvu.

Halb ilm ja roolijoodikud on siinmail (suviti) probleemiks, kogu aeg oleks justkui lõputu jaanipäev.

Juba selle aasta esimesed kuud on liikluses olnud hirmsad. Politsei statistika näitab, et viie kuu jooksul on 350 000 juhist peaaegu iga sajas tarvitanud alkoholi.

Need 3000 joobes juhti võivad ka edaspidi liikluses kaoseid tekitada, kuigi katastroofiks piisab ka ühestainsast joobnud roolikeerajast.

Mis inimestel viga on, tekib küsimus. Purjuspäi autosõidule minek on vastutustundetu. Nii seatakse ohtu ka teiste elud.

Kuidas võime arvata, et pokaal veini ei tekita joovet, kui see teeb meid roolis ometigi uimaseks ja ebakindlaks? Enamik õnnetustest on saanud alguse just väikesest alkoholikogusest. Meie seas on küllalt inimesi, kes sallivad, kui piduse peaga rooli istutakse. Kuigi teavad ka nemad, et joobes autojuht on potentsiaalne tapja.

Mõnikord tundub, et inimesed on nii stressis, et emotsioone lahjendatakse alkoholiga ja elatakse neid siis välja liikluses.

Kui närv ja naps sees, kipub jalg kuidagi raskemalt gaasipedaalile vajutama.

Aga ehk on asi hoopis selles, et inimesed on jätkuvast sandist suusailmast väsinud ning sestap ka pisut tähelepanematumad kui muidu. Suvine uljus on küll hinges, aga mõistus on väsinud ega suuda sellega sammu pidada. Ja kui veel mängu tulevad vägijoogid ...

Kui kuuleme või loeme uudiseid hukkunu(te)ga lõppenud autoõnnetusest, mille põhjustas alkoholi tarbinud sohver, mõjub see meile enam kui reklaamikampaania, milles keelatakse purjus sõpra rooli lasta.

Uudised lapse purjuspäi surnuks sõitnud roolijoodikust jõuavad meieni. Ka südameisse.

Niisiis peame ikka ja jälle, iseenda ja teiste pärast tuletama meelde, et liikluses kompromisse ei ole.