Külalood: Kes jaaniõhtule läeb, see imet näeb

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein, see Kadrina Sikk.
Rein, see Kadrina Sikk. Foto: Meelis Meilbaum

Ei, ma ei räägi jaanipeoeelsest vihateost ega jaanisaunast, kus end värske vihaga nüpeldanut võib hiljem jaanitulel tabada suur meeste- või naisteõnn. Ja see on ime.

Ei, ma ei räägi ka sõnajalaõitest, mida tuleb jaaniööl otsida ja siis kas padja alla panna, tee sisse pista või niisamuti haugata, et ikka rohkelt mehe- või naiseõnne jätkuks. Ja seegi on suur ime.

Ei, ma ei räägi isegi mitte vägevast jaanilõkkest, mille ümber tuleb ikka päripäeva ja vastupäeva tuiata ning millest ka õhtu veeredes üle hüpata, et ikka rohelt mehe- või naiseõnne jätkuks. Ikka ime, mis muud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles