Nädala kaja: Rahuga või rahuta

, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teele Üprus.
Teele Üprus. Foto: Marianne Loorents

Ilm on valdkond, millest võiks alati rääkida. Küll on jahe, siis sajab palju, talvel on vähe lund ja suvel napib päikest. Ja kui päikest jagub, hakkab ju palav. Siis on jälle halb.

Jaanipäev toob alati kaasa suure arutelu ilma teemal. Juba ammu hakati ennustama, kas jaanipäeval sajab või mitte. Tabasin endki paar päeva tagasi, nina krimpsus, mõtlemast, millal viimati soe jaanipäev oli. Endalegi üllatuseks meenus see päris kähku. Ometi tuli pigem meelde eelmise aasta jaaniõhtu, kui mul olid jalas talvepüksid. Aga ei sadanud. Seekord lubab vihma. Näis, mis siis päriselt saab.

Tasub valmis olla ka ootamatusteks. Otsekui juhuslikult olid Tallinna fotograafid nendeks vägagi valmis, kui Edgar Savisaar neljapäeval Hundisilmale viidi. Trall missugune ja paparatsod pilte klõpsimas nagu välismaal.

Et pealinna juht samal õhtul Tallinnasse haiglasse tagasi viidi, oli meediale tõeline ninanips. Justnagu oleks seda tehtud meelega, sest paneb ju terve mõistus küsima, miks oli vaja haiget inimest sedasi väntsutada.

Aga ajakirjandus seisis tagajalgadel – kes kellele ära teeb? Poleks üldse ime, kui keskerakondlased vaataksid kogu tralli pealt ja itsitaks pihku. Selmet üks teade saata, asjast rahvale aimu anda (sest rahva pärast ju meedia seda kõike teebki) ja foto klõpsata – ning kõigil oleks rahu majas. Ka Savisaarel endal, kelle aia taga fotograafid luuramas käivad.

Aga rahu on kindlasti majas paljudel lehelugejatel. Suvi on käes, puhkused terendavad ja järjest rohkem on asja maale. On ju omamoodi idüll suvine puhkus mererannas, taamal heinakuhjad ja metsmaasikatest lõhnav metsaserv.

Miila külas küll merd pole, aga metsmaasikaid leidub seal kindlasti. Sel nädalal külastas seda tähtis komisjon, kes valib 15 Eesti küla seast aasta küla. Ja Miila on üks kandidaate.

Sel, kes pole veel Miilasse juhtunud, tasub sinna minna. Väike, kuid lasterikas Miila on praegu põhjendatult tähelepanu keskpunktis. Energia ja tahtmine, mille toel on oma käte ja rahaga püsti pandud uhke seltsimaja, on kadestamisväärne. Veel enam teeb aga kadedaks kogukonna ühtekuuluvustunne.

Et aga ilm on ikkagi põhiline jaanieelne teema ja ennustused head ei ole, tasub kapist välja otsida kampsunid, villased sokid, kummikud ja vihmariided, et saaks peol end mõnusalt tunda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles