Oh sa pühade vahe, hüüab vanem rahvas siis, kui tahetakse suurt üllatust väljendada. Võidupüha koos jaanipäevaga pole küll mingi üllatus, sest need saabuvad alati vankumatult ning seda aasta kauneimat aega hakkame pikisilmi ootama, niipea kui jõuluvana on oma selja taga ukse sulgenud.
Tänavune suve kese sattus kenasti nädalapikenduseks sellisel moel, et nii mõnigi ettevõte lubas oma usinatel töörügajatel hinge tõmmata. Nii ei saanud mõne mehe jaoks nädal õieti alatagi, kui see juba otsa lõppes. Oh sa pühade vahe!
Mõni agaram pidutseja võis viis päeva järjest ühe lõkke juurest teiseni tuiata, ilma et igavus peale tulnuks. Samas tean inimesi, keda selline kohustuslik (jooma)pidu külmaks jätab. Äärmisel juhul istuvad nad oma ettenähtud tunnid lõkke ääres küll ära, kuid erilist naudingut nad köieveost ja laadalaulust ei oska tunda, mõni suisa ignoreerib seda vihma trotsimist.
Mulle isiklikult meeldib valgel õhtutunnil väljas olla, kui just sääski pole. Vaatad, kuidas päike vaevalt loojub, kui juba tõusma hakkab. Ja mõtled, küll see eluke on ikka ilus.
Põrutasin jaaniõhtul mere äärde sõprade juurde, sinna, kus viimastel aastatel ikka koos aega veedetud. Saun ja lõke, grill ja mängud, jutud Kreeka kriisist ja sugulaste koolilõpetamisest – kõik väga turvaline ja traditsiooniline. Kohe peab oma inimestega koos olema!
Paar tundi enne keskööd läksin ringi sõitma, et näha, kuidas teised külad pidutsevad. Käsmus oli kogukond kokku tulnud rannaribale, visati kõigest väest kummikut. Oli noori, ka mõni vanem, isegi rahvarõivais. Sadama kohal kostis mõnus mõmin.
Palmse tee äär oli autosid paksult täis, mõisa tiigi taga paistis vilkuv lava, kus esines Smilers. Rahvast murdu, tõeline festival. Sama kordus Viitnal šašlõkibaari juures, kus esines Metsatöll. Lõke oli seal aeg-ajalt ladistavale vihmale vaatamata nii ere, et tahtis silmanägemise ära võtta.
Kodu poole sõites nägin veel paljudest hoovinurkadest suitsu tõusmas. Ühe miilava lõkke ääres istusid kaks väikest tumedat kogu – eite ja taati. Küllap mõtlesid nad seal kössitades oma noorusajale, kui sai külapeol kõvasti tantsu vihutud. Nüüd on lapsed omapead laiali, enda ramm ei kannata kaugemale minna. Aga lõke põles. Nii silmades kui südames. Ikkagi jaanid.
Järgmisel päeval lugesin, et kõige rohkem müüdi jaanide aegu alkoholi ja … arbuuse. Oh sa pühade vahe küll!