Legendaarse kolhoosijuhi auks avatakse mälestuspink

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Legendaarse Vilde kolhoosi esimehe August Lepasaare 100. sünniaastapäeval avati Pajusti klubi ees tema mälestuspink.
Legendaarse Vilde kolhoosi esimehe August Lepasaare 100. sünniaastapäeval avati Pajusti klubi ees tema mälestuspink. Foto: Arvet Mägi

Pühapäeval kell 13 tähistatakse Pajustis pidulikult endise Vilde kolhoosi esimehe August Lepasaare 100. sünniaastapäeva. Klubis on avatud legendist näitus ja klubi ees haljasalal avatakse tema auks mälestuspink.

Vaadata saab Kalju Vaga koostatud näitust ning Vilde kolhoosist 1963. aastal vändatud dokfilmi "Eile, täna, homme." Musitseerib ansambel Kungla.

August Lepasaar oli legendaarse Vilde kolhoosi juht. Vaatamata sellele, et tema haridustee pidi piirduma ainult kuueklassilise algkooliga oli tegemist igati innovaatilise juhiga.  

Algelt oli tema juhtida ETKVLi Rakvere Tööstuskombinaat. 27. veebruaril 1956 valiti ta Vilde kolhoosi esimeheks. Kuu aega hiljem olevat ta viinud töösse idee -  juhatuse koosolekul otsustati võtta laenu ja rajada Pajustisse karusloomafarm. Osteti sini- ja hõberebaste tõukari. Karusloomakasvandusse kutsus esimees tööle noored inimesed.

Uue esimehe põhimõte oli maamehelikult lihtne – kolhoosist rasketel aegadel minema läinud inimesed tuleb koju tagasi tuua. Majandusmehena tuntud esimehe nimi tähendas inimeste jaoks palju, räägitakse, et teda usaldati ning nii hakatigi koju tagasi tulema: 40-70 inimest aastas.

Majandis loodi 11-liikmeline ehitusbrigaad, hakati ehitama majandushooneid. Numbrid näitavad, et juba esimese tööaasta lõpuks oli laudas 80 sea asemel 900.

1958. aastal oli kolhoos juba kasumis. Aasta 1960 mindi esimese majandina üle töötasu maksmisele rahas.

Kolhoosil oli tekkimas toodetu (karusnahad, tärklis, mööbel, forellid) näol oma “valuuta”. Elu põllul ja farmis oli kosunud sedavõrd, et Vilde kolhoosi tunti kogu Eesti NSVs.

August Lepasaar kuulus NLKPsse, talle anti Lenini orden. Vilde kolhoos sai Tööpunalipu ordeni 1967. aastal.

1968. aasta augustis edastas Lepasaar tollasele haridusministrile soovi, et Pajustisse tuleks rajada koolimaja. Selles nägi ta silda tulevikku. Mõned päevad hiljem katkes vaid 53-aastase majandijuhi elutee.

1980. aastate algul nimetati Pajusti puidutööstuse poole viiv teeots Lepasaare tänavaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles