Äride omanikud: alkohoolikud tulevad meie õuedele hädale

On tavaline juuni kolmapäev, ilm on veidi tuuline, kuid vihma ei saja. Kell hakkab saama üheksa õhtul. Tapa kesklinnas Grossi poe vahetus läheduses puude all on kolm meest ja naine, kes ühiselt märjukest rüüpavad. Mõne aja pärast läheb tüliks ning lärm kostab üle tänava.

Vaid loetud meetrite kaugusel asub Kirikupark. Seal peetakse piknikku, seda teevad noored, võib-olla napilt täisikka jõudnud inimesed. Lõbusasse seltskonda kuulub nii noormehi kui neide. Lisaks kokakoolale lastakse hea maitsta viskil.

Kui noored on end sisse sättinud pargi keskosas, siis pargi ääres istub pingil üksik keskealine mees. Pingi all on õllepudel, millest ta aeg-ajalt lonksab.

Veidi eemal asuv Säästumarket on äsja uksed sulgenud. Selle ees pingil on koha sisse võtnud kolm asotsiaali välimusega meest. Käest kätte käib viinapudel, millest rüübatakse täiesti avalikult.

Jüri Vilmsi platsil istuv keskealine viina võttev mees pole midagi kuulnud sellest, et alkoholi tarvitamine avalikus kohas on aasta algusest taas keelatud. “Eelmisel suvel juba lubati võtta,” ütleb ta ning lisab, et politseid ta küll ei karda.

Oma sõnul pidi mees tuttavatega kokku saama, seepärast tuli kesklinna, muidu napsitab pigem kodus, sest seal on rahulikum. “Ega ma mingi alkohoolik pole, vahest korra nädalas võtan viina, muidu ikka õlut,” seletab ta.

Kirikupargi läheduses Kesk tänaval ärisid (seal paiknevad näiteks juuksur, õmblustöökoda, ilusalong) pidavad naised räägivad, et Kirikupargis alkoholi tarbimine on olnud mureks juba aastaid kevadest sügiseni.

Rohkem koguneb rahvas parki soojema ilmaga, rolli mängib seegi, kas parajasti on mõni rahapäev, kui makstakse toimetulekutoetust või pensioni.

Vahel käib piknik juba hommikul vara, enne poodide avamist.

Kui päevasel ajal on pargis enamasti staažikad võtjad, siis õhtuti, eriti nädalavahetustel, peamiselt noored, kes lihtsalt pidutsevad.

Seltskond, kes päevast päeva märjukest trimbata armastab, on mõnevõrra muutunud: kui varem kummutasid seal pudelit peamiselt mehed, siis pärast möödunud aasta juulit, kui seaduse järgi võis avalikus kohas alkoholi tarbida, on näha olnud rohkem ka naisi, lapsedki kaasas.

Äripidajad jutustavad, et kuigi joomist on ka mujal linnas, on Kirikupark üks vägijoogi pruukijate lemmikuid, ilmselt seetõttu, et see asub peaaegu südalinnas ning seal on suurte puude all mõnus varjus olla.

Alkoholist saavad alguse ka muud mured, nagu lärmamine või laamendamine. “Uskumatu, aga hiljuti sõitis siin isegi auto,” räägib üks naistest.

Neile teeb muret, et äride õuedes käiakse keha kergendamas. Seda teevad nii mehed kui naised, isegi päise päeva ajal. Politsei kutsumist sellistele tegelastele peavad äripidajad mõttetuks. Keelamisest ei hoolita, aga alati ei julge kättemaksu kartuses ka keelata. Ühe naise sõnul on temal aknad sisse löödud. Turvalisuse huvides paluvad naised leheveergudel nende nimesid mitte kasutada.

Ettevõtjate hinnangul on õuedes keha kergendajad inimesed, kes seda päris pargis puu all teha ei taha, ning kui oleks võimalik, läheksid pigem käimlasse. Kuigi bussijaamas on tasuline WC, suletakse jaam kell seitse õhtul, ning ega pargis pidutsev seltskond seda ka kasuta. Juba seetõttu, et raha napib.

Ettevõtjad leiavad, et Tapa kesklinnas oleks vaja avalikke tasuta käimlaid, mis piinlikud hetked ära hoiaks, samuti tunnevad tualetist puudust korralikud inimesed, äridessegi tullakse küsima, kas on võimalik sellist asutust kasutada.

Tapa elanikud on eri meelt selles, kuidas suhtuda alkoholi tarvitamisesse avalikes kohtades. On neid, kes leiavad, et nii kaua, kui trimbatakse kuskil kõrvalises kohas ega häirita teisi, pole see eriline probleem, aga ka neid, kelle arvates on kord täiesti käest ära.

“Mind kohe häirib see joomine,” räägib Kirikupargi vahetus läheduses elav naine. Ta on mitu korda politsei kutsunud, kui käib suurem pidutsemine ning korrarikkumine.

Kümmekond Tapa inimest tõi suure murena välja, et asotsiaalse olekuga inimesed, peamiselt mehed, armastavad aega veeta Grossi kaubanduskeskuse juures.

“Eriti häiriv on, kui nad istuvad sularahaautomaadi kõrval lillepoe aknal, hais käib üle pea ja kogu aeg on tunne, et nad jälgivad iga liigutust, mida automaadis teed,” kõneleb noorem naine.

Tapal ei olda hädas vaid alkoholi tarbimise, vaid ka huligaanitsemisega. Viimaste kuude jooksul on näiteks käidud turul pahandust tegemas, lükatud jõkke välikäimla, lõhutud osadeks pargipink, samuti on kombeks pinke teise kohta vedada, et oleks parem piknikku pidada.

Tapa vallavanem Alari Kirt tunnistab, et probleeme avaliku korraga on ja meele teeb mõruks, kui püüdlusi midagi paremaks teha maha trambitakse: asju lõhutakse või rikutakse. “Loomulikult häirib inimesi, kui keegi kuskil alkoholi tarbib ning pärast linna peal lärmab,” sõnab Kirt.

Samas ütleb Alari Kirt, et valla käed jäävad selles küsimuses lühikeseks. “Omavalitsus ei ole politsei, me ei saa käia pätte ohjamas. Meil pole selliseid õigusi ega jõudu,” räägib vallavanem, kes soovitab korrarikkumiste puhul teavitada politseid ning peab suureks probleemiks, et kokkuhoid siseturvalisuse arvelt ja ümberkorraldused politsei- ja piirivalveametis on viinud sinnani, et politseinikke on ilmselgelt liiga vähe.

Vallavanem on veendumusel, et Kirikuparki või ka mõne teise pargi serva tualeti paigaldamine ei ole mõistlik. Korralikud kohalikud inimesed või ka linna külalised saavad vajadusel oma hädad õiendatud ümberkaudsetes asutustes ja toitlustuskohtades või kasutada bussijaama WCd.

“Nii jäävadki alles vaid joodikud, kes meil parkides aeg-ajalt piknikku peavad. Ja ainult nende jaoks ei hakka vallavalitsus maksumaksja raha raiskama, see oleks mõttetu. Nad reostaks selle koha kiiresti ära ja sel juhul korralikud elanikud seal käima ei hakkaks,” räägib Alari Kirt.

Joel Alla: korrarikkumistest on mõistlik alati politseile teada anda

Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlusosakonna juhataja Joel Alla soovitab avaliku korra rikkumisest alati teada anda.

Näiteks sellisel puhul, kui kergendatakse oma ihuvaeva, ei saagi politseipatrull toimingu ajaks kohale jõuda, kuna selle kestus on lühike. Kui aga näiteks korda rikkunud inimene jätkab läheduses alkoholi tarvitamist ja teataja julgeb kinnitada, et tegemist on sama isikuga, kes urineeris, on võimalik probleemiga tegeleda.

Endise Tapa piirkonna politseinikuna on Joel Alla sealse olukorraga üsna hästi kursis. Ta ütleb, et sularahaautomaadi kõrval tõepoolest istutakse. “Samas kui inimesed ei teata meile, et see on häiriv, siis me ei tea seda ega ole ka alust sekkuda,” kõneleb Alla.

Joel Alla sõnul on avalikus kohas alkoholi tarbimine keelatud, ning kui politseipatrull ringi liikudes seda näeb, siis ka reageeritakse. “Esimesel korral kohe karistama ei hakata. Palume sellise tegevuse lõpetada,” räägib Alla ja lisab, et korduvate juhtumite puhul ollakse juba karmimad.

Tapal liigub politseipatrull, kuid see teenindab siiski suuremat piirkonda ning väljakutsetele reageeritakse nende tähtsuse järjekorras.

Tapa naabervalla Kadrina vallavanema Erich Petrovitsi sõnul neil suuri probleeme korrarikkumistega pole, suuresti seetõttu, et Kadrinas on väga tõhus abipolitseinike tegevus, sealsed abipolitseinikud on läbinud vastava koolituse, mis lubab neil avaliku korra tagamisel tegutseda iseseisvalt.

Joel Alla sõnul panustavad nii Kadrina kui Tapa vald rahaliselt abipolitseinike tegevusse. Abipolitseiniku tööd tehakse vabatahtlikult ning palju oleneb sellest, kui palju on neil vabatahtlikel aega ja jaksu.

Tapa vallavanem Alari Kirt käis eelmisel nädalal Kadrina abipolitseinikega rääkimas ning nad lubasid aidata korda tagada ka Tapal.

Joel Alla tõdeb, et mõningal määral on avalikus kohas alkoholitarbimisega rohkem muresid, kui oli enne seda, kui vahepeal seadus seda lubas. “Kui avalikus kohas alkoholi tarbimist lubav punkt jõustus, räägiti sellest palju, seda kajastas ka meedia. Kui see taas keelati, siis sellest peaaegu juttu ei tehtud,” märgib Joel Alla.

Pudeleid peidetakse, kuid juuakse ikka

Rakke vallavanema Andrus Bloki sõnul kogunetakse märjukest rüüpama vallakeskuse purskkaevuplatsile ja korrastatud parkidesse.

Kui eelmise aasta suvel jõustus seadussäte, mis lubas avalikus kohas alkoholi pruukida, mindi bravuurikaks. Pudelid tõsteti lausa meelega nähtavale.

Nüüd on alkoholitarbimine muutunud varjatumaks, pudeleid peidetakse hõlma alla. “Aga see ei tähenda, et probleem on lahendatud, juuakse ju ikka,” räägib vallavanem.

Küll on Rakkes vähemaks jäänud vandaalitsemist, sest üles on pandud turvakaamerad, mis salvestavad bussijaamas ja keskväljakul toimuva.