Juhtkiri: Suvi tuli!

Rannad on kuidagi teistsugused kui vanasti. Lapsepõlves veetsid peaaegu terve suve rannas ja sinna minek oli kuidagi nii loomulik ja oodatud. Limpsi- ja jätsiputkad tekitasid alati ootuse, rannas käis elu ja melu.

Paljude jaoks ongi see jäänud vaid ilusaks meenutuseks ajast, mil taevas oli sinisem ja rohi rohelisem. Ja nii mõnedki küsivad eneselt, kas süüdi on ilmad, mida pole, või hoopis hirm selle ees, et päike on “mürgine”.

Aga piisavalt palju on neidki, kes igal võimalikul hetkel randa tormavad, et päikesekiirte abiga oma talvest väsinud organismi D-vitamiiniga laadida. Et jaksaks järgmise talve üle elada.

Tore on see, et lisaks Võsule viib buss inimesi ka Kunda randa. Iseasi muidugi, kui palju seda võimalust kasutatakse. Võsu rannas on vahva uuendusena toredalt ja informatiivselt dekoreeritud riietuskabiinid. Avalikesse kohtadesse olekski vaja rohkem lahedaid ja naksakaid ning lihtsaid ja harivaid sõnumeid – see tõstab meeleolu, ka siis, kui pole rannailma.

Peipsi kandis on varasematel aastatel olnud vahva mõte panna ranna äärde püsti turg, kus saab osta värsket kodumaist kraami, näiteks hapukurki või kõrre otsa lükitud metsmaasikaid.

Oleks tore, kui teisteski randades liiguksid ringi lapsed või täiskasvanudki, pakkudes topsitäit maasikaid või karget hapukurki või siis kodust pirukat või smuutit. Ja ajalehtede-ajakirjade-raamatute laenutuspunkt võiks ka olla. Kasvõi sel põhimõttel, et loen oma lehe või ajakirja läbi, mis ma sest koju tassin, lugegu keegi veel, ei ole kade.

Nädala teiseks pooleks lubab juba tõelist rannailma. Kui veel vesi ka soojaks läheb, võib kindel olla, et rannad ummistuvad inimestest.

Sest liiga pikale veninud kevad, mis küll pigem sügisest palet on näidanud, on juba kõiki ära väsitanud.

Saabunud suve üle tuleb rõõmustada igal juhul ning mitte nuriseda, et ei saa kohe reketite ja makiga koduküla randa joosta, vaid nautida seda kontesoojendavat ilma ka linnatänaval ja kontoris.

Sest parem päike kontoriakna kui halli pilve taga.