“Oh, kui kaunis,” ütles väikesele poisile vanaema, kui üle vallimäe kaikus ingerisoomlaste rahvushümn “Nouse, Inkeri”. Laval jaksas vanapapi vaevu-vaevu seista, kuid laulis ikka. Istus ja laulis edasi ...
Ingerlaste pidu oli rahvuse puudutus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii vanaema kui papi edastatud sõnum oli üks – puudutus ajas, rahvuses ja loos. Ühes hetkes, mis tekitas tunde, nagu viibiks laulukaare all laulupeol.
Koosolemine ja kultuuri hoidmine on need märksõnad, mida nimetab peo korraldaja Valeri Vaselenko.
“Laulupidu ja tantsupidu hoiavad meid koos,” ütles ta ja nentis, et inimesed vananevad, noored on tööl Soomes, kuid siia tullakse ikka kokku. “Nii ongi see pidu meie jaoks üks oluline koht.”
Loe pikemalt ja vaata mahukat galeriid SIIT.