Ajateenistusse asunud alustasid armees

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pisarates pruudid, nukrad emad, tunnustava olemisega isad - täna hommikul saatsid suguvõsad, sõbrad ja tuttavad Jõhvi ja Tapa poole teele bussid, kus istusid noored rõõmsad poisid, kes alustasid oma kaitseväeteenistust. 

Kaks noormeest, Henrii ja Raino on ühe küla poisid. Nagu kaksikud, kuid siiski vaid parimad sõbrad. Henrii isa Henri tegi poistele tunnustava viipe ja kinnitas, et mingeid tundeid esimest poega sõjaväkke saates ei ole. "Meheks teeb see sõjavägi küll. Aga üldiselt on muidugi tegemist töö- ja puhkelaagriga, käivad ju igal nädal kodus. Lootus küll on selles, et äkki poiss saab sportlikumaks," muigas ta.

Naerusuised poisid kinnitasid, et ärevust sees ei ole. Kõige suuremaks katsumuseks pidasid nad hoopis, enne kuke ja koitu ärkamist. "Hirmu praegu ei ole, kuid kella 6 ärgata on keeruline," arvasid mõlemad. Ilmselgelt olid poisid vaimselt ja füüsiliselt valmis sõduriks hakkama. isegi nende juuksed olid korralikult maha pöetud. "See tekitas alguses võõrastust. Lasime ise ennast kuliks, ikka on parem ajada kodus, kui teha seda võõra aparaadiga. Juustest loobumine, alguses oli imelik, nüüd poel enam midagi.  Ei peagi pead pesema, " naersid poisid ja ronisid bussi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles