Eluõite mängud tähtede ja numbritega

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kungla lasteaia lõpetanud Teele Ann, Elisabeth ja Trevor peavad lugu emast, sõpradest ja suitsuvorsti-võikudest.
Kungla lasteaia lõpetanud Teele Ann, Elisabeth ja Trevor peavad lugu emast, sõpradest ja suitsuvorsti-võikudest. Foto: Marianne Loorents

Kui ta on kadunud, tasub teda otsida õunapuu otsast. See on meie lugemismeister. Ja tema on võitnud kahe väikese inimese südame. Nii iseloomustati lasteaia lõpetamisel Teele Anni (6), Elisabethi ja Trevorit (7). Särasilmi, kellega seadsime ritta numbreid ja tähti.

“Mis täht võiks küll esimene olla?” mõistatame koos. Aga ... alustame  numbriga seitse. “Mina olen nii vana. Ja Elisabeth,” näitab Trevor tüdruku poole, kes võtab sõnajärje üle. “Kui Teele on rühmast kõige noorem ja Trevor kõige vanem, siis mina pole mitte kumbki!” Ja lisab: “Küll olen ma Trevori sugulane.”

Oplaa, olemegi esimese tähe leidnud – S. “Sõbrad,” susistab Trevor. “Hakkan neid igatsema, kui kooli lähen. Ja magamist samamoodi.“ Mis asja? Magamist? “Mulle meeldib niimoodi magama jääda, et olen üleval ja üleval ning siis lõpuks jään lihtsalt magama,” ütleb poiss.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles