Tallinna malevlased vallutasid Kadrina

Kristel Kaljuvee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ander (paremal) võttis plaatide tassimise džentelmenlikult enda peale, Melissa tööks oli kitkutud rohi ämbrisse panna.
Ander (paremal) võttis plaatide tassimise džentelmenlikult enda peale, Melissa tööks oli kitkutud rohi ämbrisse panna. Foto: Erakogu

On keskpäevane leitsak. Kadrina keskkooli parklasse keerates näitab auto termomeeter 26 kraadi. Vaesed malevlased, mõtlen. Sellise ilmaga rohimine kohutaks ära iga kontoriroti. Aga malevlaste vaimu ei murra vist miski.

Staadioni kaugeimas otsas näen umbes kümnepealist seltskonda murul peesitamas. Lähemale jõudes kuulen lauselõppu: “... aga ainult kolm minutit puhkust veel!” See on rühmajuht Liina Suurkivi (24), kes Tallinnast pärit malevlaste eest kolm nädalat vastutab ja parajasti noori tööle manitseb. Teda abistab Henri Palm (20), Liina kunagine malevakasvandik, kellele on Kadrina malev esimene rühma juhtimise kogemus.

Selgub, et noored olid hommikust saati tublisti tööd teinud, mina sattusin sinna hetkel, mil nad pidasid väljateenitud pausi. Tõepoolest, ligi sada meetrit mustavaid staadionimatte on rohututtidest täiesti puhtaks tehtud. Veel on jäänud kolmsada meetrit. “Vett läheb siin palju, eriti selliste ilmadega,” räägib Henri. Märkan, et vestluse ajal käib malevlaste seas ringi suur veepudel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles