Nädala kaja: vähem vihkamist

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Pulver.
Andres Pulver. Foto: Marianne Loorents

Eelmisel nädalavahetusel sattusin Helsingi kesklinnas seksuaalvähemuste paraadile. Kilomeetritepikkuses kolonnis marssisid geid, lesbid, transseksuaalid, aseksuaalid ja igasugused muud rohkem või vähem imelikud inimesed. Kõik olid rõõmsad – nii need, kes paraadi vaatasid, kui needki, kes vikerkaarelippude ja plakatite all mööda Helsingi tänavaid kõndisid.

Erinevatel hinnangutel oli kolonni pikkuseks neli kuni viis kilomeetrit. Tunni aja jooksul nägin täpselt ühte politseinikku Esplanaadi pargis mootorrattal aeglaselt pealtvaatajate vahel ringi sõitmas. Igaks juhuks. Mingit vihkamist ei paistnud kusagil. Keegi ei astunud välja traditsioonilise perekonna kaitseks. Klassikuid parafraseerides – oli tore suvepäev.

Kolmapäeva õhtul olin puupüsti rahvast täis Sagadi mõisa saalis, õigemini küll saali ukse taga kuulamas-vaatamas öömuuseumi esimest loengut ja sellele järgnenud Kaunimate Aastate Vennaskonna kontserti.

“Maa tuleb täita pagulastega ja pagulaste lastega,” jorises Toomas Lunge ja teatas, et Somaalias laulavad kõik just nii. Ma loodan väga, et saalitäis inimesi sai aru, et tegemist oli naljaga.

Täna lähen Vaosse, kuhu on lubanud kohale sõita tsiklimehed Tallinnast ja Tartust. Facebooki grupis Tsiklirahvas oli eile ennelõunal end osalema märkinud 1038 inimest. Kui neist ka kolmandik kohale jõuab, on sedagi rohkem kui mitte just väikeses Vao külas elanikke.

Liiga palju on Vao pagulaskeskuse ümber kära tehtud ja isegi varem üpris tolerantsed inimesed on äkki ksenofoobideks muutunud. Vihkamine ei vii mitte kuhugi. “Vihane mees avab suu, kuid suleb silmad,” on öelnud Rooma riigimees Cato.

Võib-olla veelgi tähelepanuväärsem on aga Buddha tsitaat: “Enda vihast kinni hoida on nagu kuuma söe hoidmine, et sellega kedagi visata – põletada saad ikka sina.”

Teeks õige silmad lahti ja paneks suu kinni ning ei ahmiks kamalut hõõguvaid süsi täis. On lihtsam endal ja ka teistel. Püüaks saada aru ning vajadusel ulatada abikäsi. Suunata ja õpetada.

Ühe seltskonnaga pole see meil (valdavalt) õnnestunud, praeguste tulijatega peab ettevaatlik olema. Muidu võib juhtuda nii, nagu eile hommikul Rakvere postkontoris, kus üks proua pahandas vene keeles ja päris tigedalt noore teenindajaga. “Mina olen 80aastane ja saan eesti keelest aru, aga teiesugune noor inimene vene keelt ei mõista – see ei kõlba kuhugi,” võiks jutu sisu kokku võtta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles