Vaos pole kunagi nii palju rahvast olnud

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tsiklite põhigrupp saabus Vao külla
Tsiklite põhigrupp saabus Vao külla Foto: Jaanus Lensment

"Siin külas pole küll mitte kunagi nii palju inimesi olnud," ütles Vaosse tsiklimeeste karavani vaatama ja ühtlasi tuttavatele külla länud Väke-Maarja mees.

Tõepoolest - ratsavõistlused, ennekõike aga mootorratturite sõit Vao külaelanike toetuseks paisutas inimeste arvu muidu veidi  enam kui kolmesaja elanikuga külas pea kümnekordseks.

Rahva Ühtsuse Erakonna juht Kristiina Ojuland, kes samuti üritusel kohal oli, lootis, et nende erakonna rahval ja kaasa löövatel vabatahtllikel õnnestub Vaos koguda sadu allkirju pagulaste vastu suunatud petitsioonile.

"Mööda sõitvad autod ja mootorrattad pidasid meie auto juures allkirja andmiseks kinni," rääkis Ojuland.

Tema sõnul ei saa üks poliitiline partei üksinda midagi ära teha. "Kui rahvas hakkab ise asju ajama, nagu mootorratturid täna, siis peab see tulemust andma," lausus Kristiina Ojuland.

Vao elanikud jagunevad suhtumises pagulastesse kahte lehte. On neid, keda pagulased ja varjupaiga taotlejad ei häiri, on aga neidki, kes neid silmaotsastki sallida ei või.

Pigem kippus külarahva seas siiski peale jääma neutraalne hoiak.

"Mind nad ei sega, vähemalt seni, kuni minu pere neile ette ei jää," lausus üks noorem naine. Ka üks vanem meesterahvas teatas, et iseenesest on pagulased päris toredad inimesed ning nendega saab ka juttu puhuda. "Peaasi, et neid siia liiga palju ei tuleks," lisas ta.

Mees arvas, et Vao pagulaskeskuses võiks elada 30-35 inimest ning Eestis peaks juba praegu taolisi keskusi rohkem olema. "Siis läheks ka nende meie kultuuri sulandumine märksa kergemalt," pakkus ta.

Kristiina Ojuland ütles, et valitsus valetab inimestel suud-silmad täis ning mõnisada pagulast, kes Eestisse tulevat, on ilus muinasjutt. "Kui see protsess käima läheb, on aastaks 2050 igas Eesti linnas, alevis ja ka alevikus oma mošee. See tuleb lõpetada ja ainult rahvas saab seda teha," sõnas ta.

Ojulandile kiitis takka suurt Eesti lippu lehvitav mees, kes kandis seljas T-särki, mille rinnaesist ehtis Klu-Klux-Klani eest põgeneva hirmunud mustanahalise pilt.

"Kõik peavad välja tulema ja igaühest oleneb midagi," kinnitas ta.

Üks Vaos elav keskealine mees oli mures, et asju aetakse üle inimeste peade. "Valitsus või volikogu otsustavad midagi, aga meie käest ei küsi keegi, kas me tahame neid siia või mitte," sõnas ta.

Varjupaigataotlejate keskuse maja oli tühi ja selle ees kõndis ringi kaks turvameest. Mõne aja eest viinapudeliga puruks visatud aken oli ikka klaasimata ning akent kattis puitkuidplaat. Keskuse asukad viidi hommikul ekskursioonidele.

Mootorratturid "tervitasid" sellest hooolimata tühja maja signaalitamise ja gaasi andmisega.

Ajakirjandusega tsiklimehed eriti suhtlema ei kippunud. "Niisama sõidan, tore ju seltskonnaga ringi tiirutaada," kostis üks. "Ratsavõistlustele tulin," lisas teine.

Mõni oli aga märksa sõjakamalt meelestatud. "Ainult nii saab neegrist valge inimese," osutas üks sarvilise mütsiga mootorrattur oma tsiklit ehtinud pealuule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles