Mida tähendab kreeklaste poolt üleeile referendumil antud eitav vastus rahvusvahelisele abiprogrammile? Millisel moel see mõjutab meie igapäevast elu?
Juhtkiri: Mis saab pärast Kreekat
7. juuli 2015, 07:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti peaminister Taavi Rõivas ütles otsusele hinnangut andes, et see muudab olukorra halvemaks ning vähendab Kreekal võimalusi kriisist välja tulla.
“Reformid Kreekas on endiselt vältimatud ning otsus lükata rahvusvaheline abipakkumine tagasi muudab olukorra kriitiliseks,” ütles Rõivas ja lisas, et Kreeka olukorra lahendamiseks on jäänud ainult halvad ja veel halvemad valikud.
On isegi öeldud, et kreeklased valisid halastussurma ja halastusseksi vahel selle esimese.
Rõivase sõnul ei aita referendumi toel abiprogrammist keeldumine Kreekal kuidagi finantsinstitutsioonidelt raha saada ega kaasa olukorra lahendamisele ehk majanduse kestlikuks muutmisele.
Kokkuvõttes suurendab see Euroopa lõuna pool vaid ebakindlust ning võib vallandada ahelreaktsiooni, mis viib Euroopa Liidu lagunemiseni.
Virumaa Teatajale rääkis äsja Kreekast tulnud reisija, et suheldes kohalikega jäi kõlama mõte, et juba küllalt on oldud orjad, enam ei taha. Paljud kohalikud olid segaduses ja justkui äraootaval seisukohal.
Kreeta saart külastanud virulane kirjeldas, et paaril-kolmel päeval oli seal probleeme sularahaautomaatidega, paljud said tühjaks, sest inimesed hakkasid paaniliselt raha välja võtma. Ka Ateenas oli reedel osa pangaautomaate suletud. Paljudel bensiinitanklatel olid lindid ees, avatud tanklates olid pikad järjekorrad.
See tekitas suuri ja järske probleeme just turismis, mis on Kreekale väga oluline majandussektor. Turistid tühistasid broneeringuid, tõid rendiautosid plaanitust varem tagasi jne.
Mis veel – lisaks sellele, et Kreekas on keskmine pension ja palk meie mõistes üsna kõrged, kehtib Ateenas sellest nädalast tasuta ühistransport. Näiteks metroos olid tavalisele valgele paberile prinditud sildid, et “metrooga sõit tasuta seni, kuni pole teatatud teisiti”. Mingit kaardisüsteemi polnud ning kõik see kokku tekitab üsna kaootilise olukorra.