Metsareostajaid hakatakse kaameratega tuvastama

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsa alla ladustatud prügi.
Metsa alla ladustatud prügi. Foto: Rein Säinas

Eelmisel nädalal pani Riigimetsa Majandamise Keskus riigimetsa üles esimesed valvekaamerad, et tuvastada inimesed, kes oma prügi loodusesse tassivad.

RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul hakkavad kaamerad esialgu valvama 40 metsaala üle Eesti. 

Kaamerad pannakse üles piirkondadesse, kuhu inimesed sagedasti oma prügi viivad. "Valvekaamerate täpset asukohta me mõistagi ei avalikusta, samuti tõstame neid pidevalt ümber,” lisas Väät.

Kogutud tõendusmaterjali annab RMK üle keskkonnainspektsioonile reostajate kindlakstegemiseks ning neile karistuse määramiseks., kuhu inimesed eriti varmalt oma prügi viivad.

“Vaatamata pidevale teavitustööle ja ulatuslikele talgutele ei ole metsade reostamine vähenenud ning paraku on meie seas ikka veel neid, kes peavad normaalseks oma prügi metsa alla viimist,” ütles Väät.

Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse osakonna juhataja Silva Prihodko sõnul on metsaprügistajate tabamine keeruline, sest jäätmed visatakse tavaliselt loodusesse salaja ning äravisatud prahi põhjal ei ole nende toojat sageli võimalik välja selgitada. “Usume, et RMK prügikaamerate piltidelt saame vajalikku tõendusmaterjali, mis võimaldab metsade reostajaid kindlaks teha ning neid vastutusele võtta,” sõnas Prihodko.

Eelmisel aastal jõudis keskkonnainspektsiooni 305 kaebust jäätmete ebaseadusliku ladestamise kohta, millest suur osa oli seotud metsa alla või kusagile mujale loodusesse tekkinud prügihunnikutega. Sellele lisandusid inspektsiooni enda avastatud prügihunnikud.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles, et RMK ja keskkonnainspektsiooni initsiatiiv on teretulnud ja väga vajalik.

"Lisaks tagajärgedega tegelemisele on tarvis aru saada probleemi põhjustest. Prügistamise üks kõige olulisemaid põhjuseid on paljude majapidamiste välja jätmine olmejäätmete veosüsteemist. Statistikaameti hinnangul oli 2012. aastal väljaspool kogumissüsteemi 5 protsenti elanikkonnast, mis tähendab ligikaudu 65 000 elanikku. Sellele lisanduvad veel suvekodud.

Vaadates täna meie metsaaluseid on selge, et prügi metsa vedamise harjumus ei ole vähenenud. Kui inimesed oleks liitunud jäätmete kogumissüsteemiga, siis poleks vajadust otsida prügile muud kohta. Veosüsteemiga liitumise tagamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, kes aga ei ole selles küsimuses sageli piisavalt ranged.

Kahjuks saab praegu väita, et suurem paindlikkus kogumise tingimustes ja veosagedustes soodustab sageli ka prügistamist. Euroopa näidete põhjal võib samuti väita, et lisaks teadlikkuse kasvule on äärmiselt olulised ka range liitumiskohustus ning tõhus järelevalve," lisas Eek.

Tänavu on RMK kuue kuu jooksul riigimetsast koristanud 250 tonni prügi, mis on peaaegu sama palju kui kogu eelmise aasta jooksul kokku. Suur osa riigimaalt koristatud prügist on ehitus- ja segaolmejäätmed. Tänavu on metsade prügist koristamine läinud RMK-le maksma juba 53 000 eurot.

Jäätmeseaduse kohaselt saab eraisikust prügi metsa alla viijat karistada kuni 1200 euro suuruse rahatrahviga. Juriidilisest isikust prügistaja puhul on trahvisumma kuni 3200 eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles