Estonia kaevanduse tehnoloogia ajab looduskaitsjaid marru

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ELF: Eesti Energia uuel tehnoloogial on väga suured keskkonnamõjud.
ELF: Eesti Energia uuel tehnoloogial on väga suured keskkonnamõjud. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) hinnangul on loodushoiu poole pealt vaadatuna Eesti Energia Estonia kaevanduses kasutusele võetaval kamberlaava meetodil endiselt väga suured mõjud keskkonnale.

"Olgugi, et kamberlaava meetod võimaldab rohkem põlevkivi kätte saada, on loodushoiu poole pealt vaadatuna kamberlaava meetodil endiselt väga suured mõjud keskkonnale," ütles fondi teabejuht Kertu Hool.

Ta selgitas, et kaevetööde järel toimub veel ulatuslik maastiku mõjutamine - maapinna langatamine. "See näitab, et põlevkivi kaevandamine hetkel on väga suure ökoloogilise jalajäljega ning ei ole kestlik viis Eesti maavarade kasutamiseks," märkis ta.

"ELF-i väide ei vasta tõele. Kamberlaava tehnoloogia on sarnane tavapärasele kamberkaevandamisele, mis on praegu Estonia kaevanduses kasutusel, kus maapind püsib tervikutel, kuid töö toimub pikas, kuni 700-meetrises tööfrondis tavapärase 200 meetri asemel. Maapinna langetamist, nagu väidab ELF, kamberlaava tehnoloogia puhul ei toimu," ütles Eesti Energia pressiesindaja Kaarel Kuusk.

Eesti Energia Kaevandused teatas eelmine nädal, et võtab Estonia kaevanduses kasutusele kuluefektiivsema kamberlaava tehnoloogia, mille kasutuselevõttu investeerib ettevõte kokku üle 21 miljoni euro.

Kamberlaava meetod on sarnane tavapärasele kamberkaevandamisele, kus maapind püsib tervikutel, kuid töö toimub pikas, kuni 700-meetrises tööfrondis tavapärase 200 meetri asemel. Kamberlaava käivitatakse Estonia kaevandusvälja kirdeservas. Mujal Estonia kaevanduse territooriumil kasutatakse endiselt tavapärast kamberkaevandamise meetodit.

Tavalisel kamberkaevandamisel jääb väljakaevatud põlevkivikihti maapinda hoidvatesse nii-öelda sammastesse kinni 25-30 protsenti põlevkivist. Laavakaevandamisel kasutatakse pikka kaevanduskombaini, mis võtab välja kogu põlevkivikihi ja maapind lastakse langatada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles