Sadamaregister annab koondülevaate kõigist Eestis registreeritud sadamatest, sisaldades nii mere- kui ka siseveekogude äärseid sadamaid. Lääne-Virumaal on sadamaregistri kohaselt neli sadamat – Kunda, Vergi, Eisma ja Võsu. Aasta tagasi oli meil ametlikult vaid üks sadam – ikka see suurim Kundas. Nüüd on teisedki ennast registrisse kandnud ja seeläbi avalikkuse jaoks olemas.
Juhtkiri: ükskord saame taas mereriigiks
14. juuli 2015, 07:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sadama rajamise plaanid on ka Karepal ja Käsmus, sadamakoht on olemas Mahus. Ja Vainupea sadam seisab ju lihtsalt niisama.
Ühelt poolt vaadates sadamaid justkui oleks. Aga kui kiigata üle lahe Soome, siis seal on paadisild iga mererannas oleva maja juures ning sadam(akoht) igas külas. Ja jahtide valgeid purjeid on kogu põhjanaabrite rannikumeri täis.
Siin ei olegi põhjuseks niivõrd meie majanduslik mahajäämus põhjanaabritest, kuigi esmapilgul nii tunduda võiks, vaid hoopis pikk okupatsiooniaeg, mil meri oli rannarahva jaoks keelatud territoorium.
Keskealised ja vanemad mäletavad veel, et rannaküladesse sõitmiseks oli vaja piiriluba ning piirivalvurid kontrollisid autosid ja liinibusse.
Ning kui lubatähte polnud, tuli isiku kindlaks tegemiseks veeta tunde piirivalvekordonis automaadiga poisi valve all.
Kindlasti on vägivaldselt katkestatud aja kulgu meie rannamerenduses raske taastada, seda näitab kasvõi tõik, kui vaevaliselt sadamad taastuvad. Probleeme on olnud nii Karepal, Käsmus kui ka Võsul.
Aga ükskord me saame taas mereriigiks niikuinii ja aeg parandab aastakümnete pikkuse okupatsiooni löödud haavad.
Punaväelaste küntud liivaribad rannas metsaservas hakkavad tasapisi rohtu kasvama ja sadamad kerkivad. Ning küllap leidub ka piisavalt neid, kes sadamaid kasutada tahavad ja kellel selleks võimalusi on. Iga aastaga üha rohkem.