/nginx/o/2016/11/28/6124371t1h5bb0.jpg)
Pandivere ja Adavere piirkonna põhjavee reostus on viimaste aastate jooksul pidevalt suurenenud. Mõnede kaevude vesi on muutunud täiesti joogikõlbmatuks, sest nitraatioonide sisaldus vees aina kasvab, ütles keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Rene Reisner.
“Inimesed, kes elavad suurtele farmidele lähemal, on kurtnud kaevuvee kehva lõhna üle,” rääkis Väike-Maarja valla keskkonna- ja heakorraspetsialist Kalev Nõmmiste. Keskkonnaministeeriumi väitel on reostuse põhjuseks suurenev väetiste kasutamine ja põllumajandusettevõtete aktiivne tegutsemine nendes piirkondades.
Kui 2010. aastal oli Eesti veekogude seisund üks parimaid Euroopa Liidu liikmesriikide seas, siis eelmiseks aastaks oli 155 veekogu seisukord halvenenud. Osaliselt on selle põhjusteks liigsed toitained ehk kõrge lämmastiku ja fosfori sisaldus.
Veekeskkonda sattuv liigne fosfor ja lämmastik tekitavad Reisneri sõnul probleeme nii jõgedes-järvedes kui ka meres, muutes vee liiga toitaineterikkaks. See omakorda soodustab taimestiku, seal hulgas ka vetikate vohamist. Halvenevad ka kalade elamistingimused, nad võivad isegi hukkuda.
Lahendusena näeb keskkonnaministeerium põllumajandusele kehtestatud nõuete ajakohastamist veereostuse piiramiseks. Keskkonnaministeerium algatas veeseaduse muudatuse, mis peaks riigikokku jõudma sügisel.