Enne teist maailmasõda andsid Eesti poliitikas tooni just põllumeeste parteid. Ka taasiseseisvuse algusaegadel, mil põllumajanduses hõivatute arv ulatus veel 20 protsendi lähedale, lõi poliitikas kaasa mitu maaerakonda. Oma jälje meie poliitmaastikule on jätnud maarahvaerakond, maa-keskerakond, talurahvaerakond, põllumeeste kogu jne.
Täna, mil põllumajandusega teenib oma igapäevast leiba vaid 2–3 protsenti kõigist töötegijaist, ei ole meie poliitväljal ühtegi parteid, kes saaks ennast kitsalt maaerakonnaks nimetada. Õnneks leidub igas parlamendierakonnas maaelu ja põllumajandust tundvaid inimesi, kes sellele ka keskenduvad. Nende inimeste positsioonist oma erakonnas sõltub tihtilugu see, kui tõsiselt maaelu küsimusi parteis käsitletakse.
/nginx/o/2018/02/20/7603229t1hb095.jpg)
