Eesti pindala suurenes 112 ruutkilomeetri võrra

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Maa-amet on viimastel aastatel täpsustanud Eesti haldus- ja asustusüksuste piire ja pindala.

“Kui seni oli käibel ligi 20 aastat tagasi paberkaartidel fikseeritud niinimetatud statistiline pindala, siis nüüd kasutatakse elektroonilistest andmekogudest pärinevaid märksa täpsemaid andmeid,” selgitas maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. “Aastaid tagasi kasutati paberkaardil piiri märkimiseks pliiatsit või markerit, mille joone laius võis anda piiri asukoha lausa 50meetrise nihkega.”

Suuremate erinevustega tuleb arvestada just veepiiri (meri, vooluveekogud) omavatel haldusüksustel, sest nende halduspiir viiakse kokku kaldajoonega. Peamised muudatused tulenevadki Läänemere, Peipsi, Võrtsjärve ja Narva jõe ning Narva veehoidla kaldajoone muutustest. Näiteks Narva linna pindala tuli korrigeerida just veehoidlaga seoses 20 protsendi võrra ning selle linna suuruseks loetakse nüüd 6895 hektarit varasema 8454 asemel. Üle 10% muutus pindala Kallaste linnal ja Piirissaare vallal — Kallaste suurenes 33 hektari ja Piirissaare 104 hektari võrra. Ka Tallinna pindala suurenes 104 hektarit. Kui liita kokku kõikide haldusüksuste pindalad ning arvestada juurde piiriveekogud, on 112 km² võrra suuremaks muutunud ka Eesti üldpindala.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles