Rakveres on valmimas kolm suurt detailplaneeringut, mis muudavad oluliselt avalikku linnaruumi. Linnavolikogu majanduskomisjonis tekitasid kõik detailplaneeringud elava arutelu.
Maakonnakeskuse üldilme on muutumas
14. oktoober 2010, 08:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurimat poleemikat tekitas Parkali tänava äärde kavandatav AQVA juurdeehitus. Komisjoni liikmed pelgasid, et teisele poole Parkali tänavat rajatav hotellihoone tuleb liiga kõrge ja seda AQVAga ühendav galerii varjab vaate vallimäele.
Detailplaneeringu järgi on hotellihoone maksimaalseks kõrguseks lubatud 15,5 meetrit, AQVA enda kõrgus küündib 13,3 meetrini.
Rikastab ruumi
Majanduskomisjoni esimees Rainer Miltop meenutas, et kui kehtestati detailplaneering Pihlaka maja kõrvale, siis otsustati, et pangamajast kõrgemaid hooneid sinna piirkonda ei lubata. Pangamaja kõrgus on aga 11,4 meetrit.
Rakvere linnaarhitekt Raul Järg rääkis, et hotelli kõrgus lähtub kõrvalolevatest majadest ja tänavajoonel ei ole see kindlasti AQVAst kõrgem. “Minu hinnangul on keskkond kaitseliidu maja ja AQVA kontekstis igati okei,” lausus Järg, lisades, et kerge konflikt kõrvale jääva puumaja ja Posti tänava poole jääva elamuga on paratamatu.
Uut hotellihoonet AQVAga ühendava galerii kohta rääkis Järg, et seda on arendatud pikka aega ja algselt olnud ta kategooriliselt selle vastu. “Esialgne galerii oli lihtsalt klaaskast, praegu on ikkagi tegemist arhitektuurse objektiga, mis rikastab ruumi,” kõneles ta.
Vaadete varjamist on Järgi sõnul põhjalikult analüüsitud. “Kaugvaadet varjab galerii Jakobsoni tänava nurgast kuni galeriini, see 50 meetrit ei ole suur probleem,” nentis ta. “Arvan, et galerii rikastab ruumi rohkem, kui ta vaate varjamisega ära võtab,” kinnitas Raul Järg.
Samas piirkonnas on valmimas teinegi oluline detailplaneering, mis ühendab Kastani puiestee ja Jakobsoni tänava diagonaalis üle Parkali parkla, et muuta liiklus loogiliseks ja kaotada väga ohtlik Parkali-Jakobsoni ristmik.
Detailplaneeringu kohaselt võiks platsi serva, uue tänava ja bensiinijaama vahele, kerkida väike avalik ehitis, mis abilinnapea Ain Suurkaevu arvates võiks olla näiteks avalik tualett.
“Liiklus muutub sujuvamaks ja selgemaks, kaob aga umbes kolmandik parkimiskohti,” lisas abilinnapea. Detailplaneeringu järgi jääks alles 104 parkimiskohta.
Majanduskomisjonis kerkis esile ka küsimus, kuidas AQVA parkimiskohtade kadumisse suhtub. “Tegemist on linna parklaga ja AQVA-l on oma maal vaid mõni üksik parkimiskoht,” selgitas Suurkaev.
Et parkla on praegu kaetud vaid õhukese asfaldikihiga, tiheda liiklusega tänav vajab aga märksa korralikumat katet, võib selle teelõigu rajamine Ain Suurkaevu sõnul maksta kuni kolm miljonit krooni.
“Nii et tegemist on ikkagi tulevikumuusikaga, sest tänavu oli Rakverel teeehituseks kasutada 1,7 miljonit krooni ja järgmisel aastal on summa sama,” kõneles Suurkaev.
Probleemiks garaažid
Kolmas oluline detailplaneering käsitleb Rakvere haigla piirkonda ja paneb paika haigla juurdeehituse, sotsiaalmaja laienduse ja ka läbimurde Vabaduse tänavalt Rägavere teele.
Just viimasega seonduvad aga kõige suuremad probleemid, sest läbimurdele jäävad ette ametikooli ühiselamu ees olevad garaažid, mille omanikud tee rajamisele vastu võitlevad. Samas lihtsustaks läbimurre liiklust haigla piirkonnas, vähendaks linnas oluliselt liiklussaastet ja, mis kõige olulisem, kiirendaks oluliselt kiirabiautode pääsu Rägavere teele.
Ain Suurkaev rääkis, et viimase võimalusena on linnal võimalik garaažid sundvõõrandada, kuid see tähendab, et detailplaneeringu kehtestamise puhul tuleb need omanikele kohe kinni maksta, praegu aga linnal vaba raha ei ole.