Käes on hea krimikirjanduse-ajajärk. Juba aastaid pole olnud põhjust kurta, et värskeid mõrvalugusid saada ei ole. Huvilised on kindlasti nõus, et eriti silmapaistvalt on esinenud rootslased: nimetagem Larssonit, Mankelli, Keplerit ...
Kaemus: Leif G. W. Persson “Linda mõrva juhtum”
Hiljuti võttis viimatinimetatute ja muudegi krimiautorite raamatute kõrval väärikalt koha sisse jälle rootslase, Leif G. W. Perssoni “Linda mõrva juhtum”, mis, nagu selgub, on triloogia esimene osa. Autor on võitnud kolmel aastal Rootsi parima kriminaalromaani auhinna. Ja see ei pane imestama, sest tegu on väga omanäolise teosega. Fookuses polegi siin kole kuritegu, vaid justkui iseenesest liigub tulipunkt sujuvalt mõrva uurijaile, ning seal juba on, keda ja mida vaadelda. Uurimist juhib ainulaadselt ebasümpaatne komissar Bäckström, kellesarnast tegelast vähemalt politseitöötajate hulgast küll varasemast ei meenu. Bäckström on eriliselt laisk, õel ja valelik, ta on joodik, seksist ning rassist, pealekauba suur eneseimetleja ja täiesti ebaadekvaatse enesehinnanguga tüüp. Ning juht määrab paljutki. Nõnda kujuneb mõrvauurimine kummaliseks aeglemiseks, milles peamine sõna on tühjal tööl, tegevusetusel, möödapanekutel ja omavahelisel ärapanemisel.