Külalood: Lihtne külanaine seljatas kuulsa kõrtsi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein, see Kadrina Sikk.
Rein, see Kadrina Sikk. Foto: Meelis Meilbaum

No kes siis Võrumaal Mooska talu perenaist Veeroja Edat ei teaks! Tutvustan virulastelegi. Tema on sitke naine, kes viis Vana-Võrumaa suitsusaunakombestiku UNESCO pärandkultuuri nimekirja. Aga vähe sellest! Läinud nädalavahetusel seljatas ta Võru folkloorifestivalil ühe kuulsa kõrtsi.

Üle Eesti levib kulutulena kodukohvikute liikumine, mis sai alguse 2007. aastal Hiiumaalt, Kärdlast. Kodukohvik tähendab kindlaid pidupäevi, mil igaüks võib õues toitlustusasutuse lahti lüüa ja igale soovijale head ja paremat müüa. Võrumaagi võttis oma kuulsa folkloorifestivali ajaks ette kodukohvikute päeva korraldamise. Kokku tegi ukse lahti kuusteist ühepäeva-toitlustusasutust, enamik maakonnalinnas.

Mina sõpradega väisasin juhuse tahtel just Eda Veeroja kohvikut nimega Uue Uulitsa Japatus. Reklaam ütles: “Uuel uulitsal om japatust, jämmi ja keretäudet. Süük om sünnis ja paigaline ja juvva võit kah saia! Latsinukk om kah. Noore mehe tegevä vigurit ja Firbtriili ja mängva pilli. Toitude tooraine on kohalik, menüüs on suppi, pannkoogid, lihaliud valikuga, magusad koogid ja jäätis ...” Olgu ära mainitud, et japatus tähendab Võru keeles tulutut lobisemist, ning Fibrilli nime kannab kohvikus toimetajate poegade ja sõprade ansambel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles