Olin sel nädalal keskerakonna koosolekul ja Galojani vabanemise juures, viibisin Kaljuranna ametivande andmisel ja hädalisena Kreekas. Ehkki ma päriselt kuskil kohal ei olnud, hulpisin meedia kaudu neis teemades. Hüppasin läbi taevast ning põrgust.
Nädala kaja: tulemise valu ja mängu ilu
18. juuli 2015, 04:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vedasin Vabaduse tänavale valgeid jutte. Keksukasti ülemisele osale kribasin “taevas” ja alumisele “põrgu”. Sinna “taevasse” hüppasin sisse ja sealt välja. Tagasitulek “taevast” oli samasugune nagu sinna minekki. Kriipsu puudutada ei tohtinud ...
“Olen tubli ja tulen jälle teie ette,” teatas taas avalikkuse ette saabudes mees, kes on läbi käinud nii taevast kui põrgust. Külaskäik kalmistule, erakonna juhatuse koosolek, kohtumine Ossinovskiga – kõik see pani inimesi küsima: kas Edgar Savisaar ongi tagasi? Võimsaimatki riiki on ratastoolist juhitud, mis siis maailma mõistes pisikest linna või erakonda vedada.
Ja Savisaar ei ole juba allaandja, tema näib teadvat: kes mängib masti, saab purje pealekauba, nagu kirjutas Alliksaar.
Valgele purjele, silmapiirile, joonele – just sellele liigub vanem härra lähemale. Tema töörügamisest räägitakse küll legende, kuid tervislik seisund nõuab naasmist Hundisilmale, väljateenitud puhkust, memuaaride kirjutamist ja elu nautimist. Ometi usun, et vana kuld on tagasi – ruttu ja jõuliselt, kõrvale jäämata.
“Ma ei ole kunagi poliitikast lahkunud,” kuulutas teinegi tagasitulija, Savisaarest kuu kauem vaiki olnud Anna-Maria Galojan. Omastamises ja võltsitud dokumentide kasutamises süüdi mõistetud preili lubas pärast vabanemist, enne veel, kui vanglaväravad ta järel sulgusid, kaevata riigi kohtusse, ja oli kindel, et Euroopa Liidust võime välja visatud saada.
Vaevalt küll, ka Kreeka jäi ju vaatamata suurele võlakoormale liidu kaela peale. Peaminister märkis küll, et kui oleksime kreeklastel minna lasknud, oleks see läinud meile maksma sadu miljoneid.
Uuele välisministrile, kogenud diplomaadile Marina Kaljurannale seadis president ülesandeks selgitada välispoliitilisi otsuseid ka siseriiklikult. Igatahes ootame! Kuigi eeldan juba praegu, et selles südikas naises on potentsiaali olla igati väärikas ja hea välisminister meie Eestile. Et me püsiksime ikka keksukasti “taeva” osas.