Armastus on ainus, mille nimel elada

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed elavad kellegi või millegi nimel. Nii ka paruness von Meck (Ülle Lichtfeldt), kelle kirja ootamist heliloojalt segab kaupmees Zgutov (Eduard Salmistu).
Inimesed elavad kellegi või millegi nimel. Nii ka paruness von Meck (Ülle Lichtfeldt), kelle kirja ootamist heliloojalt segab kaupmees Zgutov (Eduard Salmistu). Foto: Peeter Lilleväli/Põhjarannik

Täna esietendub Kukruse polaarmõisas Eili Neuhausi ja Urmas Lennuki näidend “Kui seda metsa ees ei oleks”. See on paruness Nadežda von Mecki ja noore Pjotr Tšaikovski armastuse lugu. Platoonilise kiindumuse lugu, kus suur helilooja on olemas vaid muusikas, kirjades ja naises.

Lavastaja Eili Neuhaus ütles, et see on omapärane armastuslugu. “Omavahel nad kokku ei saanudki, suhtlemine toimus ainult kirjavahetuse teel. Kuid sellest sündis midagi suurt ja olulist. Sisuliselt ongi parunessi teene, et Tšaikovski lõi oma surematud sümfooniad,” nentis Eili Neuhaus.

Lavastuses tõuseb naine loo peategelaseks kui helilooja inspiratsiooniallikas ja muusa. “Paruness toetas heliloojat kümne aasta jooksul kopsakate rahasummadega. Minu jaoks saigi loo tõukeks just naise olemus.  Ajaloofaktides iseloomustatakse teda kui veidrikku ja hullu, kes lihtsalt loopis oma raha tuulde. Aga miks ta seda tegi, mis olid selle naise motiivid?” küsis lavastaja. Ja arutles, et igaüks, kes on end mingi unistuse nimel rakendanud, teab, kui lihtne on unustada kõik ümbritsev. Elada, olla ja õilmitseda. Tegelikult on see vaid üks pool, kõik võib kujuneda ka traagiliseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles